Lumised šokolaadiküpsised

Alati ei saa kõike või kõike head ei saa korraga. Sain nüüd paar päeva maitsta pikki ja magusaid unesid ja ennäe - tänane öö on täielik päev eelmistele. Nagu ka need küpsised. Ei ole ma suuremat sorti shokolaadiküpsetiste sõber. Seda nii küpsetamise mõttes kui ka söömises, aga need präänikulised on absoluutne vastand. Ja seda kinnitab ka asjaolu, et ma olen neid juba kaks korda järjest küpsetanud. Küpsetaks veel, kui oleks sööjaid. Hästi, neid hetkel jagub, aga mu peas keerleb mitu muud mõtet, mida köögis genereerida, seega ühed imehead šokolaadiküpsised muude šokolaadiliste vahele ei mahu, kuid siia jõuavad nad küll.
Ma olen ära hellitatud.


Lumised šokolaadiküpsised
(Allikas: FunFoodieFun)

1 cup nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
½ cup kakaopulbrit (magustamata)
0,25 tl soola
0,75 cup suhkrut
0,25 cup õli
2 suurt muna
1 tl vanilliekstrakti
0,5 cup tuhksuhkrut

Sega ühes kausis kokku jahu, kakao, sool ja küpsetuspulber. Teises kausis mikserda läbi õli ja suhkur, kuni mass meenutab märga liiva (mikserdusaeg umbes 2 minutit). Mikserda hulka munad ja vanilliekstrakt. Lõpuks lisa jahu-kakaosegu ja sega ühtlaseks. Kata kauss kilega ja aseta külma kohta vähemalt kaheks tunniks kuni üleöö.
Kui tainas on tahenenud, siis vormi sellest väikesed rafaello suurused pallikesed. Veereta neid tuhksuhkur, et korralikult valge kihiga katta. Aseta valged pallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 175-kraadises ahjus 10-12 minutit.

Kohupiima-virsikukook

Muusika on see, mis isegi suurema une korral jätab mind veel viivuks ärkvele ja veel viivuks ja veel üheks ja teiseks ja ... Mida ilusam, mida sügavam, mida puudutavam, seda kaugemale lükkub uneaeg. See on hetk päevast, mida ma naudin kogu keha ja hingega. Vahel unustan, et muusika on teraapia. Täpselt see õige ravim, mida mul vaja. Kui selle taas avastan, olen jälle uuel real. Uus leht, uus hingamine, uus energia, uued mõtted, uus positiivsus. Ma olen energia, ma olen õnn.
Jah, me kipume unustama, kui vähe on õnneks vaja. Piisab esimesest lumest, esimesest pungast, esimesest soojast päikesekiirest. Piisab muusikast või ilusast soojast sõnast. Tee seda - paku oma kaugetele ja lähedastele killuke õnne. Sa oled rikkam kui arvata võid. Ulata oma pehme sõbralik käsi, poeta suust kõrvupaitavad sõnad, soojenda neid südamega ja oledki maailma pisut õnne toonud.

Kohupiima-virsikukook

Põhi

200 g digestive küpsiseid
110 g võid
Kate
500 g kohupiima
2 dl vahukoort
425 g purk virsikukonservi
125 - 150 g tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
4+3 tl želatiini
4+3 spl konservi siirupit

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru saadud puru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja pisut ka äärtele.
Jaga želatiiniportsud eraldi anumatesse (4 tl kohupiimamassi jaoks ja 3 tl virsikupüree jaoks) ja pane need 10 minutiks konservi vedelikku (4 tl kohupiimamassi jaoks ja 3 tl virsikupüree jaoks) paisuma.
Mikserda kokku kohupiim ja tuhksuhkur. Maitsesta vanillisuhkruga. Püreesta virsikud. Vahusta vahukoor.
Sulata želatiiniportsud vesivannil ja lisa need segades nii püreeritud virsikutele kui ka kohupiimamassile. Lõpuks sega viimasele juurde vahustatud vahukoor.
Nüüd vala pisut virsikupüreed koogi põhjale, seejärel tõsta juurde kohupiima-vahukooremass. Lõpuks kata pealt ülejäänud virsikupüreega. Võid kaunistuseks tõmmata noa või kahvliga triibud ja siiru-viirud sisse.
Pane kook vähemalt neljaks tunniks külma kohta tahenema.

Feta-avokaado-pastasalat kanafileega

Ma tunnen alati rõõmu selle üle, kui perekond saab kokku. See on ju nii haruldane võimalus, sest pooled õdedest-vendadest elavad üle lahe, ühed laveerivad Soome ja Saaremaa vahet ja õde on topelt hõivatud. Viimane tabas aga kolm kärbest ühe hoobiga - sõitis mulle külla ja nägi ka suured vennad ära. Nii me siin istusime, naersime ja nautisime, toitu ja veini muidugi.
Ometigi, ma ei saa aru, mis lugu on meestel lihaga - lihata toit pole toit. Üks teatas, et eelmise õhtu fetasalatist jäi näljane tunne ja teine, kes oma sõnul sööb ainult üks korda päevas (hommikul alustab ja õhtul lõpetab), tõstis ja tõstis salatit taldrikule ja küsis lõpuks:"Kas kõhu ka täis saab?"
Liha oli, pastat oli ja kõike muud head ka. Igatahes sain mina õppetunni ja lubasin, et järgmistel kordadel paitavad meeste kõhtusid seapraad ja kartulid. Saladuskatte all võin öelda, et see oli üks katteta lubadus :)

Tervist, rõõmu ja lõbusaid hetki päevadesse!

Pildi autor: Nele Hulkko

Feta-avokaado-pastasalat kanafileega
(Allikas: Pirkka)

250 g farfallepastat
375 g fetajuustu
1 punane sibul
250 g kirsstomateid
2 avokaadot
150 g kurki
1 pott rukolat
20 päikesekuivatatud tomatit
700 g meemarinaadis kanafileed
Kaste
½ dl balsamiäädikat
½ dl suhkrut

Esmalt valmista kaste. Pane kastrulisse balsamiäädikas ja suhkur. Kuumuta segades keemiseni, keeda nõrgal tulel 1-2 minutit, tõsta tulelt ja jahuta.
Seejärel keeda farfalled soolaga maitsestatud vees al dente, jahuta külma vee all ning nõruta. Küpseta kanafileed pannil valmis. Tükelda fetajuust ja avokaado, haki sibul, poolita kirsstomatid, tükelda kurk. Nüüd sega kokku kõik salati ained ja lisa peale päikesekuivatatud tomatid. Serveeri balsamiäädikast tehtud kastmega.

Kodujuustubruchettad

Minu emal on olnud kombeks öelda "Külas on hea, aga kodus veel parem". Jah, ma ei vaidle vastu, aga ma püüan alati pakkuda oma külalistele parimat, et liiga suur koguigatsus peale ei tikuks. Ja nii hea on käia külas külalislahketel inimestel. Mulle meenuvad sellega seoses mu vanaisa ja vanaema, kelle juurde sisse astudes pandi alati veekann tulele, lõigati vorstid, leiva- ja saiaviilud taldrikutele, täideti küpsisekausid ning külmkapist poetati lastele pihku iirisekommid. Vanaema pistis suhkrutüki suhu ning rüüpas alustaldrikult teed. Nii me istusime seal laua taga, jutustasime päevast, kohalikest uudistest, jälgisime, kuidas bussid graafikus püsivad ning pea igakord loetlesime üle kõik lapselapsed ning perekonnaliikmete sünnipäevad.

Nüüd olen mina see, kes paneb tee ja kohvi jaoks vee keema, lõikab leiva- ja saiaviilud, katab laua ning serveerib maiuspalasid. Koos külalistega rüüpame rohelistest tassidest hommikukohvi ning ampsame kõrvale rohekas toonis tervislikke kodujuustubruchettasid.

Mida pakud sina oma külalistele?

Pildi autor: Nele Hulkko

Kodujuustubruchettad
(Allikas: A. Kang "Süües terveks ja kauniks!")

4 viilu ciabattat või täisterasaia
2 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt
200 g kodujuustu
1 avokaado
1 tomat või peotäis kirsstomateid
1 sl rohelist pestot
Soovi korral maitsestamiseks laimipipart

Pintselda ciabatta või täisterasaia viilud oliiviõliga ning rösti 250-kraadises ahjus 5 minutit. Hõõru röstitud viilud pooleks lõigatud küüslauguküüntega.
Tükelda avokaado. Haki tomat või poolita kirsstomatid. Sega kokku avokaado, tomatid ja pesto. Soovi korral maitsesta laimipipraga. Kata leiva-/saiaviilud seguga ja naudi.

Pildi autor: Nele Hulkko

Singi-juustupirukad

Uskumatu, kuidas on võimalik pisiasjadega oma kaaslasi mõjutada. Nüüdseks on meist vist igaüks jõudnud kedagi mingi pisikuga nakatada. Pillelt saime ahjuciabatta sõltuvuse, tänu Kaddile mängib iga päev mul taustaks Sarah McLachlan'i "Angel" ja Liina üllatas meid imemaitsvate spinatipirukatega, mida me nüüd riburadapidi katsetame. Minu püreesupimaania tõttu on ka Ketust saanud üks püresupimaniaak. Ja Ketu, tema on igas asjas meister - šokolaadikoogid, lehttainasaiakesed, muffinid. Tema võtab ka kõige kergemini need pisikud külge ning teeb nendega katsetusi. Paraku ei ole mul peaaegu, et kunagi võimalik neid maitsta, aga ma ütlen ausalt, et Ketu oskustes ja heades tulemustes ma ei kahtle.



Singi-juustupirukad
(Allikas: Toidutare)

Tainas
150 g võid
1,75 dl piima
1 tl + 1,5 spl suhkrut
25 g presspärmi
5 dl jahu
1 tl soola
1 muna
Täidis (kogused vastavalt soovile. Minu puhul heldekäeliselt)
sinki
juustu
soovi korral maitserohelist
1 muna (määrimiseks)

Sulata 50 g võid ja jäta jahtuma. Sega 1dl käesooja piima 1 tl suhkruga ja lahusta selles pärm. Lisa 1 dl jahu ja klopi hästi läbi. Lisa 0,75 dl toasooja piima, 1,5 sl suhkrut ja muna. Klopi ühtlaseks. Lisa jahtunud sulatatud või.
Mõõda suurde kaussi 4 dl jahu ja 100 g külma võid ning haki noaga läbi, jättes või u 0,5–1 cm tükkideks. Vala vedel tainas jahu-või hulka, sega ühtlaseks. Kata kauss toidukilega ja pane vähemalt 4 tunniks külmkappi.
Haki sink, riivi juust. Rulli tainas jahusel laual (jahuga ei maksa koonerdada) ristkülikuks. Lõika noaga ruutudeks. Määri enne täidise lisamist iga ruut munaga. Seejärel pane lusikaga täidis tainaruudule ning tõsta nurgad vastamisi. Suru kahvliga ääred kinni. Kui kõik pirukad täidetud, siis aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lase soojas kohas tund aega rätiku all kerkida.
Enne ahju panekut määri pirukad pealt munaga ning küpseta 200-kraadises ahjus kuldpruuniks.

Toorjuustu-hapukoorekook ehk Vaatame, mis kapis on

Hiljuti kondasin Tastespottingus ja otsisin ideid virsikute kasutamiseks. Mulle sattus ette lause "Sometimes, imperfection comes out delicious" ja täpselt sedasi ma võiksingi seda kooki ja tookordset koogitegu iseloomustada. Tihti on nii, et kui kõik tundub väga rappa minevat, siis lõpptulemus on hämmastavalt hea. Ilmselt me mõtleme üle, pingutame üle ja soovime ning loodame liiga palju. Vahel tuleb lasta end vabaks ning asjadel minna oma soodu, lenneldes.
Sealjuures mitte unustada head tuju ja rõõmsat meelt. Naeratus teeb alati head!


Toorjuustu-hapukoorekook
(Allikas: Nigella Ekspress - hea kiire toit)
(retsept mugandustega)

Põhi
200 g digestive küpsiseid
110 g võid
Kate
250 g maitsestamata toorjuustu
90 g tuhksuhkrut
250 g hapukoort
200 ml vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
3 tl želatiini
1 sl sidrunimahla + 2 sl külma vett

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru saadud puru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja pisut ka äärtele.
Pane želatiin 10 minutiks sidrunimahlaga segatud vee sisse paisuma. Sega toorjuust ja hapukoor tuhksuhkru ja vanillisuhkruga. Vahusta vahukoor.
Sulata želatiin veevannil. Seejärel lisa veidi jahtunud želatiin peene jaona ja pidevalt segades toorjuustu-hapukooresegu hulka. Viimasena lisa vahukoor, kergelt ja vahtu rikkumata.
Vala kate koogipõhjale ja lase külmas taheneda vähemalt 3 tundi kuni üleöö.

Hommikused kaerahelbeküpsised

Appi, ma ei saa aru, mis on juhtunud minu mind-ei-huvita-kokkamine õega. Ta küpsetab juba kolmandat päeva järjest. Täiesti ise ja suurepäraselt. Ma ei saa ju alla jääda (hii-hii). Niiet, nädalavahetus on aeg, mil ma luban endale ükskõik mida. On aeg kookide küpsetamiseks, saiakeste tegemiseks, pannkookide ja paljude muude heade asjade jaoks. Üle pika aja pühkisin ma tolmu maha oma Nigella Ekspressilt ja leidsin sealt just laupäeva hommikusse sobivad küpsised. Ei midagi patust. Ja mis kõige parem - neid jagub ka pühapäeva hommikusse.
Mõnusat nädalavahetust!


Hommikused kaerahelbeküpsised
(Allikas: Nigella Lawson "Nigella Ekspress - hea kiire toit")

400 g purk magusat kondenspiima
250 g täistera kaerahelbeid
75 g kookoshelbeid
100 kuivatatud jõhvikaid
125 g seemneid: kõrvitsa-, päevalille-, seesamiseemneid
125 g soolamata maapähkleid

Kuumuta ahi 130 kraadini. Määri 23 x 33 x 4 cm ahjuvorm õliga. Vala kondenspiim suurele pannile soojenema. Samal ajal seda kokku kõik kuivained ning lisa soojale kondenspiimale. Sega läbi. Kalla segu õliga määritud ahjuvormi ning silu pind ühtlaseks. Küpseta tund aega 130-kraadises ahjus. Tõsta välja jahtuma ning 15 minuti pärast tee sisselõiked pikkupidi ja samuti risti. Lase täielikult jahtuda ning naudi.
Soovitatav valmistada eelmisel õhtul, et saaks hommikul nautida.

Vanaema vaarikamoosilik marjakook

Millesse uskuda ja millesse mitte. Mu unenägude maastik on üsna kirju ja tumedavarjuline, kuid ühel öösel nägin ma midagi väga ilusat. Ingleid. Nende puhtus ja siirus oli imeline. Ilmselt osa minust usub imedesse. Suurtesse ja väikestesse. Seepärast igal korral kuulates lugusid lastest, lapsevanematest, nähes lugusid abivajajatest tekib hinges suur soov koguda kokku kogu energia nende aitamiseks. Kui vaid soovidest piisaks. Kui vaid piisaks sellest tugevast, jõulisest südame häälest meie sees, et muuta hetkega olukordi vastavalt oma soovidele.
Aga tehkem ise imesid. Väike heategu igas päevas ja olemegi suutnud midagi korda saata. Märka ja aita abivajajat. Alati on hea, kui pühendatakse ennast teistele. Teiste muredesse sooviga jagada murekoormat, et kannatajal pisut kergem oleks. Kuulakem oma südamehäält ja teisi. Mõnikord pole sõnu vajagi, vaid pühendunud kuulajat. Leidkem endas üles killuke hellust, empaatiat, tolerantsust, kaastunnet - meie sisemine valge tiivuline.

Jah, ma usun imedesse ja inglitesse. Minu vanaema oli ja ilmselt on ingel ja see kook - see on täpselt mu vanaema käekirjaga. Selles on Erra vanaema vaarikamoosilikkust.



Vanaema vaarikamoosilik marjakook

Põhi
125 g võid
0,5 dl suhkrut
1 muna
3,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
Kate
2 dl hapukoort
1 dl magusat kondenspiima
1 muna
2 tl maisitärklist
vaarikaid, mustikaid

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa hulka toasoe muna ja vahusta edasi. Sõelu hulka küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Määri tainas küpsetuspaberiga kaetud 26 cm koogivormi põhja. Aseta peale marjad (nii palju kui ise soovid).
Katte jaoks sega hapukoor, kondenspiima, muna ja tärklis omavahel ning vala marjadele.
Küpseta 175 kraadises ahjus 30-40 minutit.

Õunamuffinid

Naudime! Naudime seda, mis meil parasjagu on. Naudime neid imelisi hetki, mille loome või mis meieni on jõudnud. Salvestame. Mällu, paberile, raami. Ja kuigi ka kõige kallim hind võib olla meeletu, siis veel hinnalisem on see elu, perekond, sõprus, armastus, mis meil olemas.
Teeme pööraseid otsuseid, mida ehk hetk hiljem kahetseme, aga kui tulemus on hea või otsus põhineb õilsal eesmärgil, siis mõtleme, et mis tehtud, see tehtud. Ärme vaeva oma pead asjadega, mille muutmine pole enam või üldse meie võimuses.
Naudime seda, mis meil on ja mida saame!



Õunamuffinid:
(Allikas: Angeelika Kang "Süües terveks ja kauniks")

3 dl graham- ehk täisteranisujahu
1 tl vanillisuhkrut
1 tl soola
1 tl kaneeli
2 tl küpsetuspulbrit
2 muna
1 dl õli
3 dl õunakastet (näiteks Salvest)
1 dl fariinsuhkrut

Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega omavahel jahu, vanillisuhkur, sool, kaneel ja küpsetuspulber. Teises kausis sega kokku munad, õli, õunakaste ja fariinsuhkur. Vala saadud mass jahusegu hulka ning sega kergelt läbi. Tõsta tainas muffinivormidesse ja küpseta ahjus 20 minutit.

Slow-food-tomatipirukas

Lobisemise eest palka ei maksta, aga oi kui makstakse, siis ma ei peaks tööle mineku pärast muret tundmagi. Mul on komme ennast Pärdiku lõunauinaku ajal jutustama unustada, aga enda õigustuseks võin öelda, et me ei aja tühja loba. Kui me omavahel diskussioone ei peaks, siis ei jõuaks ka ükski postitus siia blogisse, sest me kolame toidumaailmas ning vahetama kogemusi ja muljeid.
Aga kõige muljetamist vääriva emotsiooni toidujutu ja -teo poole pealt sain ma peale piruka valmimist. Väga hea! Mul käis mõttest läbi, et sellest õnnestumisest tuleb otsekohe smsi teel teatada oma meisterkokast Ketule, aga ei. Ketut ma täna enam ei piina. See emotsioon jõuab nüüd siia. Parajalt soolane ning koos koduaia magusapoolsete tomatitega super kooslus.

Et juttu jätkuks kauemaks!


Slow-food-tomatipirukas
(retsept mugandustega)
(Allikas: Oma Maitse 08/2011)

100 g grahamjahu
100 g nisujahu
100 g võid
50 g riivitud juustu
2-3 sl külma vett
Täidis:
500 g väikseid kirss- või ploomtomateid
1 sl oliiviõli
peotäis basiilikulehti
3 sl pestot
2 muna
150 ml piima
150 ml kohvikoort
100 g riivitud juustu
soola, pipart

Kuumuta ahi 140 kraadini. Poolita tomatid ja aseta ahjuplaadile lõigatud pind ülespoole. Pintselda neid õliga ning riputa peale hakitud basiilika. Küpseta ahjus 1,5 tundi, et tomatid muutuksid poolkuivaks. Võta need välja ja kuumenda ahi 190 kraadini.
Taina jaoks sega köögikombainis jahud ja võikuubikud kuni moodustub purune mass. Lisa juurde juust ja vesi ning sega, et moodustuks ühtlane tainas ning mudi seda veel natukene jahusel laual. Seejärel rulli tainas lahti ning aseta 25-26 cm koogivormi põhja. Kata pealt paberiga ning pane raskuseks herneid või ube. Küpseta ahjus 15 minutit. Eemalda raskused ja paber ning küpseta põhja veel seni, kuni see on näib mure.
Tõsta pirukapõhi ahjust ja määri sellele pesto. Vahusta munad ja lisa piim ning kohvikoor. Maitsesta soola ja pipraga ning sega hulka riivitud juust. Vala segu koogivormi ja viimasena aseta peale poolkuivad tomatid lõikepind üleval. Küpseta ahjus 25-30 minutit.

Küüslaugune kanafilee toorjuustuga

Päev on olnud väga ilmaga sarnane - hooti ja tugevalt. Kord läks nagu lepase reega ja järgmisel korral kiskus kohe hooga nässu.
Ei saa ma läbi viperusteta. Lubades hakata igas retseptis näpuga järge ajama ning pidama kinni kõikidest ette antud kogustest ja toorainetest tuleb mul õhtuks tunnistada, et see on olnud katteta lubadus. Ja nagu ikka, algas ja lõppes toidutegu järjekordsete mugandustega. Olgu siis öeldud, et paneeringuks oli ette nähtud riivsai, aga minu imestuseks peale kamajahu ei leidnud ma kapist midagi sellist. Kõne alla ei tulnud ka isetehtud variant, sest saiaga on meil enamasti nii, et seda pole. Seega otsustasin katsetada kiirkaerahelvestega. Kuna mu aknalaual kasvab vaid kahte sorti maitserohelist, siis sai ka petersell basiiliku vastu vahetatud. Mõeldud, tehtud ja sobisid küll.

Vihmasabin mu akna taga sositab ikka veel "Aeg tegutseda", aga ei, täna enam mitte.
Mõnusaid sabinaid järgmisteks päevadeks!


Küüslaugune kanafilee toorjuustuga
(Allikas: Oma Maitse 08/2011)

6 küüslauguküünt
suur peotäis basiilikut
2 dl kiirkaerahelbeid
4 broilerifileed
4 sl küüslauguga toorjuustu
4 tl oliiviõli
soola, pipart

Kuumuta ahi 200 kraadini. Puhasta 2 küüslauguküünt ning purusta köögikombainis koos basiiliku ja 1 tl oliiviõliga. Seejärel lisa kiirkaerahelbed ja maitseained ning sega läbi. Puista paneerimissegu taldrikule.
Maitsesta kanafileed kergelt soola ja pipraga. Tee igasse fileesse väike lõige ja täida see umbes 1 sl toorjuustuga. Pigista avaus näppudega kinni, et juust ahjus välja ei voolaks. Määri kana oliiviõliga ning paneeri helvestesegus mõlemalt poolt.
Tõsta kanafileed küpsetuspaberiga ahjuplaadile, pane sinna juurde ka ülejäänud küüslauguküüned, piserda üle õliga ja küpseta ahjus 20-25 minutit.

Suvikõrvitsapirukas

Ja nagu ühe külapoega ikka - mida vaja, seda pole. Ka peaaegu, et mitte millestki on võimalik midagi teha. Seega kõik olemasolev lagedale ja pea tööle. Viimasega pole probleeme, sest see töötab ka tühja koha peal liigagi hästi. Suudab puhuda sääsest elevandi ja tagasi. Olgu, tagasi toob mõni kahe jalaga maa peal olev asjaosaline.

Rohkem lihtsust ja vähem keerd- või ringiga käike päevadesse! "Smile, it makes it easier" on mu lemmik repliik.


Suvikõrvitsapirukas

500 g pärmilehttainast
1 muna
1 keskmine suvikõrvits
2 sl õli
6 päikesekuivatatud tomatit
1 punane sibul
pipart
150-200 g Cheddar juustu

Viiluta suvikõrvits õhemateks viiludeks ja prae neid pannil mõlemalt poolt mõned minutid. Rulli tainas veidi õhemaks ning keera ääred tagasi, et moodustuks kõrgem serv. Seejärel määri tainas pealt munaga. Aseta sellele tihedalt suvikõrvitsaviilud, mille peale pane viilutatud sibul ning päikesekuivatatud tomatid. Maitsesta pipraga ja kui soovi, siis ka soolaga (arvestada tuleb, et Cheddar on üsna soolane). Raputa üle juustuga ja küpseta 220kraadises ahjus umbes 15 minutit.

Ahjuciabatta Brie juustu ja meega

Eks ole ju nii, et lähedasi tuleb hoida. See on ilmselge. Ei midagi uut. Aga kui paljud meist mõtlevad sellele ja tegutsevad oma mõtete järgi? Kui paljud meist võtavadki kätte ja lähevad külastavad regulaarselt oma lähedasi? Mitte ainult ema ja isa, vaid kõiki.
Inimene on imelik. Need, kes teevad vahet heal ja halval ning õigel ja valel, jäävad ikkagi aeg-ajalt teooria või mõtete, ideede tasandile. "Iga kuu käin oma vanematel külas", "Sõbrannad omavahel võiks kokku saada", "Kui järgmine kord sinna lähen, siis külastan vanaisa". Kui me mõtleme, aga ei tegutse, siis ühel hetkel oleme hiljaks jäänud. Mis meid siis paneb tegutsema nii nagu peaks? Kogemus, kogemus ja veel üks kogemus ning muidugi toob ikka ja alati meid kokku sünnipäev.
Tänu sünnipäevale saigi veedetud üks mõnus neljapäeva õhtu sõbrannadega, kellega kohtumine on paraku üsna harv juhus. Sellest õhtust saime ka uue sõltuvuse - briega ciabatta.

Kõiges on süüdi Pille, seega pühendusega Pillele!


Ahjuciabatta Brie juustu ja meega
(Allikas: Meie Pille)

Ciabattat (1 suur või mitu väikest)
Kreeka pähklitega President Brie juustu
Mett
rukolat või basiilikut

Viiluta ciabatta ja määri peale mett (soovitatavalt ikka rohkem mitte vähem). Seejärel aseta peale Brie viilud ja lõpuks maitseroheline (rukola või basiilik - mõlemad on head). Küpseta ahjus 175 kraadi juures kuni juust on sulanud ja saiad krõbedad.

Õunapirukamekiline juustukook

Miks aeg lendab siis, kui me soovime, et see aeglaselt mööduks? Miks see käib teokiirusel, kui meil oleks vaja, et see lendaks? Mõnikord on nii kiire, et sekunditest, minutitest ja tundidest jääb puudu. Saaks vaid hetke olla ja aja maha võtta. Teinekord jällegi on tüütud need hetked, mil vaatame kannatamatult kella, mis ei taha edasi liikuda. Vahel tekib isu neid osuteid keerata, et vaid aeg läheks kiiremini. Lollus. Aeg on ju nii väärtuslik, miks sellel lihtsalt minna lasta.

Täna ei ole see päev, täna ma soovin, et aeg peatuks, aga tahtmine on taevalik ja saamine iseasi. Mõned tunnid veel ja ma hakkan taas kella vaatama.

Seega aeg on suuremal või väiksemal määral seotud praegu väga päevakohase vabaduse teemaga. Tühjuse tunne on see, mis piirab vaba olekut. Mõistmatus oma elust ja suundumusest on nii mõistuse kui ka hinge piinaja. Suured soovid ja mõtted, mida sooviks teha, võiks teha, tahaks teha, kuid ei ole annet, oskust, initsiatiivi on piiranguteks sealjuures ja piirab vabaduse tunnet. Teadmatus, kuhu ollakse teel, kas üldse ollakse kuskile teel on vangistus. Segadus kõigest neist eelnevast ning pidevad mõtterännakud ühelt teemalt teisele eelkõige iseenda otsingud – see on lõks. Lõppematu ring. Mittevabadus.

Täna ma rändan mõttelt mõttele, kaaslaseks tükike rammusat kooki ja oivalist kohvi.


Õunapirukamekiline juustukook
(Allikas: Toit&Trend)

Põhi:
12 Digestive küpsist
75 g sulatatud võid
Täidis:
500-600 g maitsestamata toorjuustu
3 muna
1 dl suhkrut
500 g õunu
0,5 dl fariinsuhkrut
50 g võid
1 tl kaneeli
Kate:
2,5 dl kaerahelbeid
0,5 dl jahu
0,5 dl fariinsuhkrut
50 g külma võid

Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga. Suru saadud puru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja (kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi).
Täidise jaoks valmista esmalt õunasegu. Koori ja tükelda või viiluta õunad. Sulata pannil või ning lisa hulka suhkur. Kuumuta kuni viimane hakkab karamellistuma. Seejärel sega hulka õunatükid ja kuumuta seni, kuni vedelik on imendunud ja õunad peaaegu pehmed. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda. Seni sega toorjuust suhkruga ning mikserda hulka munad. Kui õunasegu on jahtunud, siis lisa see toorjuustu hulka.
Valmista ka purukate. Sega omavahel kuivained ning lisa tükeldatud külm või. Näpi purutaoliseks massiks.
Nüüd vala toorjuustu-õunasegu küpsisepõhjale ning puista peale kaerahelbepuru. Küpseta kooki eelkuumutatud 160-kraadises ahjus 30-40 minutit. Seejärel keera kuumus maha, paota ahjuuks ja lase koogil 2-3 tundi seal jahtuda.

Grillitud köögiviljad mozzarellaga

Türkiissinine ja fuksiaroosa, kollane ning oliiviroheline - mulle meeldivad värvid. Seepärast ei lase ma pead norgu sügise tulekuga, sest neid kirjuid metsa ääri, lendavaid linnuparvi ja sügise hõngu ootan igal aastal innuga.
Vahva on vaadata koolijütse 1. septembril kooli poole sammumas roosad ja lillad astrid käes. Jah, sügises on nostalgiat. Jalutasime ju isegi sahistades läbi lehti täis pargi kooli. Hommikuses õhus oli parajalt kargust ning pisut udu. Vahel ka vihma, aga kõige selle pori ja vihma kõrvalt andis ning annab siiani lootust ja energiat see imeline värvidemäng. Ja muidugi ei saa üle ega ümber sügisandidest, mis kirju roana meie taldrikutele jõuavad.
Mõnusat kirevat sügist!


Grillitud köögiviljad mozzarellaga
(Allikas: Selveri retseptileht)

3 punast sibulat
4 väiksemat tomatit
1 punane paprika
4 väiksemat porgandit
1 suvikõrvits
3 sl oliiviõli
125 g mozzarellat
1 sidrunist pressitud mahl
soola
musta pipart
1 pott basiilikut


Lõika kooritud sibulad viiludeks, samuti tomatid. Tükelda paprika, viiluta suvikõrvits ja porgandid. Sega köögiviljad õliga ning grilli. Tomatid lisa viimasena, sest need küpsevad kiiresti. Viiluta juust või rebi tükkideks. Sega kausis kuumad köögiviljad mozzarellaga. Nirista üle oliiviõliga ja pressi peale sidrunist mahl. Maitsesta soola ja pipraga ning laota peale basiilikulehed. Mina serveerisin neid koos mesise lõhega.

Vaarika-semifreddo

Lapsepõlvest on nii hästi veel meeles minu vanaema kõrged ja tihedad vaarikapõõsad, kuhu meil oli tavaks end peita ning mõnuga vaarikaid nosida. Lisaks on vanaema oma vaarikamoosiga kõigile silmad ette teinud, sest nii maitsvat keedist pole ma enam kusagilt saanud. See oli nii hea, et ühel ilusal hommikul vanaema juures sõime seda lausa koos keedetud nuudlitega. Tõepoolest, need sobisid hästi kokku ja maitseelamus oli niisugune, et siiani pilt silme ees ning maitse suus. Vanaema oskas! Imeline!
Ilmselt ongi sellest vanaema vaarikate ajast need marjad mu lemmikud. Mida on, seda tuleb kasutada. Seega valmiski kirsi-semifreddo retsepti järgi vaarika-semifreddo, sest keegid olid kirsid ära söönud ja vaarikaid tuli maksimaalselt kasutada, et nad raisku ei läheks.





Vaarika-semifreddo
(Allikas: Oma Maitse 08/2010)

500 g vaarikaid
400 ml vahukoort (35%)
100 g tuhksuhkrut
4 muna
serveerimiseks vahvleid





Tõsta kõrvale peotäis vaarikaid, teised pane potiga mõõdukale kuumusele ning lase koos koorega ja 50 g suhkruga keema tõusta. Hauta 5 minutit, surista blenderiga püreeks ja lase läbi sõela.
Eralda munakollased ja -valged. Vala törts kuuma vaarikasegu munakollastele, sega korralikult ja tõsta kõik tagasi potti. Keeda 5 minutit, et segu veidi pakseneks. Lase läbi sõela, kata mass toidukilega ning jahuta täielikult.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Vahustamis jätkates lisa supilusika kaupa suhkur. Sega vaht kolmes osas vaarikasegu hulka.
Äärista keeksivorm toidukilega. Vala mass sisse, kata kilega ja lase 3 tundi sügavkülmas seista. Nüüd sega pooljäätunud desserdi hulka vaarikad ja lase veel 8 tundi kuni üleöö sügavkülmas seista. Lõika viiludeks ja serveeri vahvlilaastude vahel.

Marjakook valge šokolaadiga

Eksole nii, et kui on omast käest võtta värskeid marju, siis tuleb seda võimalust kasutada. Nii ma siis veetsin eile 6 tundi pliidi ääres ning villisin mahla. Kuna pooled marjad on veel põõsaste peal, siis ootab veel üks sama pikk vaaritamine mind ees. Siiski, ega ma ainult mahlaga piirdu. Külmkapp on korralikult talveks varustatud ning kõik ülejäänud lähevad kookidesse. Milline rõõm! Nii ma meisterdasin külaliste ootuses ühe imemaitsva marjakoogi.
Kõhtudesse kadus see imekiiresti ning koos kohviga sobis väga hästi! Kahju ainult, et otsa sai:)


Marjakook valge šokolaadiga
(Allikas: Oma Maitse 08/2010)

300 g valget šokolaadi
600 g toorjuustu
285 ml vahukoort
50 g suhkrut
170 g vaarikaid
5 sl vaarikamoosi
10 Digestive küpsist
50 g võid
mustikaid

Sulata šokolaad vesivannil. Kata keeksivorm toidukilega. Purusta küpsised ning sega need sulatatud võiga. Seejärel mikserda kokku toorjuust ja sulanud valge šokolaad. Vahusta vahukoor ja sega see toorjuustu hulka.
Sega 50 g vaarikaid ja 2 sl moosi. Vala pool juustumassist vormi, keskele määri moosiga segatud marjad. Kata ülejäänud juustumassiga ja suru peale purustatud küpsised. Kata kilega ja lase sügavkülmas 6 tundi seista.
Kummuta kook õrnalt kandikule ja eemalda kile. Kaunista vaarikate ja mustikatega ning serveeri.

Mustikad

Minu esimene tõsisem mustikal käik. Varasemad korrad on piirdunud vaid tassitäie mustikatega, aga seekord sukeldusime sügavamale puude vahele. Just, puude vahele, ma ei saa öelda, et oleksime metsas olnud. Pigem ikka ääres, aga küll oli hea. Vaikus!! See vaikus oli nii kõrvupaitav, et ma jäin sellest sõltuvusse ning tahan õige pea uuesti minna. Ja mustikad, neid jagus, kuid mitte piisavalt - ma tahan veel!

Kirsi-juustukook

Meie isal oli sünnipäev, nüüd pea kolm nädalat tagasi. Kuna me üritame teda natukene koolitada (toitumise osas), siis ei tahtnud ma teha liiga rasvast ja rammusat kooki. Tuleb aga tunnistada, et rammus oli see ikkagi, kuid viis keele alla. Esimene amps ja juba ma tormasin fotoaparaadi järele. See lausa nõudis jäädvustamist. Ühesõnaga, südamega tehtud!!
Isa aga on tubli, toitumine on muutunud mitmekesisemaks ja samas vaimus jätkates luban ma talle vahel harva mõne rammusama koogitüki :)

Kirsi-juustukook
(Allikas: Angeelika Kang "Süües terveks ja kauniks")

Põhi:
10 Digestive küpsist
1 sl suhkrut
2 sl võid
Täidis:
200 g rasvatut kodujuustu
1 tl vanillisuhkrut
500 g maitsestamata lahjat toorjuustu
3 muna
1 munavalge
2 dl suhkrut
Peale:
1 purk kirsikompotti
2 dl želeesuhkrut



Purusta küpsised ja sega suhkru ning sulatatud võiga. Vooderda 24 cm läbimõõduga vorm küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru vormi põhja. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.
Püreeri kodujuust ja sega juurde toorjuust ning vanillisuhkur. Klopi ühekaupa juurde munad ja munavalge. Sega juurde suhkur. Vala segu küpsisepõhja peale ning küpseta 50 minutit. Jahuta.
Kurna kirsikompott ja mõõda 4 dl kompotivedelikku. Kuumuta vedelik potis keemiseni ning sega juurde želeesuhkur. Lase uuesti keema tõusta ja tõsta tulelt. Sega juurde kirsid. Kui segu on veidi jahtunud, siis vala see koogile. Hoida külmakapis vähemalt tund.

Koorene rabarberikook

Ja siit see tuleb - kauaoodatud postitust vääriv rabarberihõrgutis. Tõsi, need hapud varred pole pärit minu peenra pealt, kuid siiski Saaremaalt.
Oma selle aasta esimese rabarberikoogi valmistasin poest ostetud rabarberivartega. Tunne ei olnud küpsetamisel õige ja kook polnud ka õnnestunumate killast.
Teise koogi tegin nende peaaegu koduste vartega ja küpsetis oli suurepärane. Ma ei uskunud oma silmi, kui läbi ahjuukse avanes mulle pilt 10 sentimeetri kõrgusest koogist. See oli mõnusalt kohupiimane, kohev, mahlane ja sulas suus.
Nii, ja nüüd see kolmas. Täpselt minu maitse järgi - kreemjas. Üldsegi mitte hapu. Ja see, et kook peaaegu õhtuga söödud sai, ütleb kõik.


Koorene rabarberikook
(Allikas: Toid & Trend mai-juuni 2011)

Põhi
2,75 dl jahu
3 sl suhkrut
0,25 tl soola
75 g tükeldatud võid
1 munakollane
2-3 sl jääkülma vett

Mikserda köögikombainis jahu, sool, suhkur, lisa tükeldatud või ning sega purutaoliseks massiks. Seejärel sõtku kiirelt hulka munakollane ja vesi, niiet tekib pehme ja kokkujääv tainapall. Mähi tainas toidukilesse ja tõsta külmakappi tahenema (u. 15-20 min). Kui tainas on tahenenud, siis tõsta see kahe jahuga ülepuistatud küpsetuspaberi vahele ning rulli plaadiks, mis mahuks 22-24 cm läbimõõduga vormi. Tee kahvliga augud sisse ning tõsta pooleks tunniks külmkappi. Kuumuta ahi 190 kraadini. Aseta koogi põhja peale küpsetuspaber ning tõsta sellele raskusteks herned ja oad. Küpseta ahjus 15 minutit, eemalda herned ja oad koos küpsetuspaberiga ning küpseta põhja veel umbes 10 minutit.

Täidis
450 g rabarbereid
1 sl kartulitärklist
3 muna
2,75 dl vahukoort
4-5 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1 dl röstitud mandlilaaste

Täidise jaoks koori rabarberid ja lõika tükkideks. Sega rabarberitükid 1 sl täie kartulitärklisega ning tõsta koogi põhjale.
Klopi omavahel vahukoor, munad, suhkur ja 1 sl kartulitärklist. Vala rabarberitele. Küpseta 190kraadises ahjus 15 minuti jagu. Vähenda temperatuuri 180 kraadini ja küpseta veel 20-30 minutit. Jahuta toatemperatuurini ning puista peale mandlilaastud. Enne serveerimist puista üle tuhksuhkruga.

Rabarbri ootuses!

Rabarber, rabarber, rabarber. Juba väikesed jupid on ennast välja sirutanud. Ei jõua ära oodata, millal saaks neist miskit maitsvat teha. Rabarber + maasikad mmmmmmmmm; rabarber + halvaa; rabarber + kookos või rabarber + mandlid. Just, rabarberitosca ja külm piim! Varsti lähen jälle neid sinna õunapuude alla piiluma ning loodetavasti saan neljapäeval oma Kallist ühe imemaitsva koogiga üllatada. Ennast muidugi ka.

Marianne rullbiskviit

Küll ma olen rõõmus - rukola sirgub igapäevaga üha pikemaks ning basiilik pistab ka juba oma nupud mullast välja. Kui vaid nüüd see meliss sealt piiluma hakkaks ja salatit ka salati sisse saaks näpistada, siis oleks kevad missugune.
Vähem tähtsad pole ju ka till ning sibul. Ja saaks juba näpud sinna kasvuhoone mulda pista. Luban, et sel aastal olen tragim (no, kui Pätu laseb). Hästi, ei rutta ette, ei ole juba mõtetega suves. Siin ja praegu - akna alla õitsevad imeilusad krookosed, jalgrattalt sai talvine tolm maha pühitud ning ma pakatan energiast. Rõhutan - siin ja praegu. Ma ei tea, kuidas homme lood on.
Igatahes, kena kevadet!


Marianne rullbiskviit
(Allikas: Pirkka)
Tainas
4 muna
1,5 dl suhkrut
0,5 dl jahu
0,5 dl kartulitärklist
0,5 dl kakaod (maitsestamata)
1 tl küpsetuspulbrit
Täidis
2 dl vahukoort
250 g kohupiima
150 d purustatud Marianne komme
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 dl vaarikaid

Valmista ette ahjuplaat - määri küpsetuspaber võiga. Kuumuta ahi 225 kraadini.
Taina jaoks vahusta munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Sega omavahel jahu, tärklis, kakao ning küpsetuspulber. Sõelu kuivainetesegu munavahu hulka ning sega aeglaselt ja ettevaatlikult (vahtu rikkumata) ühtlaseks. Vala tainas küpsetuspaberile ning küpseta ahjus 6 minutit.
Kummuta küpsenud biskviit suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile ning eemalda põhja küljest paber. Keera biskviit küpsetuspaberi abil rulli. Lase jahtuda.
Täidise jaoks vahusta vahukoor. Poole vahustamise pealt lisa suhkur. Vahustunud vahukoorele sega hulka kohupiim, kommipuru ning maitsesta vanillisuhkruga.
Immuta biskviiti mahlaga, piimaga, kohviga või mõne muu meelepärasega. Määri peale täidis, lisa vaarikad ning keera rulli. Lase külmkapis maitsestuda.

Soolased kohupiimapannkoogid kana-peekoni-juustutäidisega

Kui Kristo süües mõmiseb, siis on söök õnnestunud. Viimasel ajal on seda väga harva juhtunud. Tihtipeale ootan peale esimest ampsu, et huvitav, mis sealt nüüd tuleb või ei tule. Täna tuli ja oi, kuidas veel. Tema oli rahul, mina olin rahul ja suurepärane päikseline pannkoogipühapäev saigi alguse.

Kohupiimapannkoogid kana-peekoni-
juustutäidisega
Tainas
200 g kohupiima
1 dl jahu
2 muna
soola, pipart, tilli
1 - 1,5 dl piima
Täidis
1 küpsetatud kanakoib
1 pakk peekoniviile
0,5 sibulat
50 g juustu

Taina jaoks sega kokku kohupiima, munad, jahu ja maitseained. Seejärel lisa piim ning sega ühtlaseks. Lase kuni pool tundi seista.
Valmista täidis. Eemalda kanakoiva ümbert liha. Tükelda sibulad ja peekoniviilud. Kuumuta pann ja prae sellel 1-2 minutit peekoniviile (ära väga küpseks lase). Lisa sibulad ja küpseta veel. Lõpuks pane juurde kanaliha ning kuumuta pisut. Tõsta täidis kõrvale.
Küpseta ülepannikoogid. Sega täidise hulka riivitud juust. Tõsta täidis pannkookidele ning vormi neist taskud. Tõsta panni peale sooja seniks, kuni juust on sulanud.
Serveerisin tomati, kurgi ja paprikaga.

Tuunikala-köögiviljapirukas

Maailmas on nii palju huvitavaid roogasid, meeletult palju retsepte, aga kui on aeg teha õhtusööki, siis murran pead selle üle, mida valmistada. See on nii igapäevane.
Löö aga lahti Tastespotting ja hakka järjest katsetama. Seal on nii palju isuäratavaid pilte ja nagu Ketu juba ütles, sinna võib ennast tundideks unustada. Ah, et kuidas, miks, kust see aeg võetakse? Kui aega ei ole, siis tuleb seda võtta ja miks mitte veeta see väärtuslik piskuke kokandusmaailmataevas.
Täna, peale suuremat nuputamist, panin kokku ühe piruka, sest midagi muud ma ei osanud kodusolevatest vahendites välja mõelda. See kokkusegamine ja koogel-moogeldamine on meil lausa veres - tuleb ilmselt isalt. Aga olen aus, lapsepõlvest on nii hästi jäänud meelde suurepärased riisipannkoogikäkid, pärmipannkoogid ja isa tehtud omletist ma ei hakka rääkimagi. Niisiis lõi minus täna välja tükike isa ja pirukas sai nii maitsev. Lausa suurepärane! Siinkohal tänud ja tervitused mu kallile isale!

Tuunikala-köögiviljapirukas
Põhi:
(Allikas: Toidutare)
50 g margariini
1,5 dl nisujahu
1,5 dl grahamjahu
0,5 dl kodujuustu
3 sl külma vett
Täidis:
1 punane sibul
2 suurt küüslauguküünt
1 paprika
õli
1 tl kuivatatud basiilikat
1 tuunikalakonserv itaaliakastmes
6 päikesekuivatatud tomatit
1 dl fetajuustukuubikuid
2 dl riivitud juustu
Kate:
3 muna
1 dl piima
1 dl hapukoort
kirsstomateid

Sega jahud, kodujuust ja või omavahel. Näpi purutaoliseks, et oleks lihtsam tainaks segada. Lisa lusika kaupa külma vett ning sega tainas ühtlaseks. Rulli ümmarguseks ja vooderda sellega pirukavormi põhi ning ääred. Tõsta 30 minutiks külmkappi.
Täidise jaoks haki sibul ning küüslauk. Tükelda paprika. Kuumuta pannil õli ning lisa sinna sibulad. Prae neid pisut ning seejärel tõsta juurde küüslauk ja paprika. Kuumuta köögivilju mõni minut ning maitsesta basiilikaga.
Kuumuta ahi 200 kraadini ning eelküpseta põhja 10 minutit.
Sega köögiviljade hulka fetajuustukuubikud, riivitud juust, tuunikalakonserv, hakitud päikesekuivatatud tomatid, pisut pipart. Seejärel sega kokku katteained ja poolita kirsstomatid.
Tõsta köögiviljatäidis piruka põhjale, vala üle kattega ning aseta peale kirsstomatid. Küpseta 200kraadises ahjus 45 - 50 minutit (kuni kate on hüübinud).

Juustu-ürdiskoonid

Grahamjahu kapi ülemisel riiulil on jäänud unustuste hõlma. Nädalavahetusel sai see uuesti avastatud väga maitsvate juustusarvekeste näol. Täna tekkis isu süüa midagi värsket just ahjust tulnud saialaadset, tõmmata üks korralik võikriips peale ning nautida magusamat sorti teega. See tõesti pole mul muidu kombeks, aga aeg-ajalt tuleb isu teha midagi mõistusevastast. Ei, see pole liialdus. Tõepoolest, minu mõistusevastast, sest tihtipeale dikteerib kõhutunne, mida võiks kokata ja millega maiustada, aga mõistus karjub vastu EI. Seega, täna ma ei kuulanud oma pead. Suu matsus, kõht laulis ja jalg tatsus.

Juustu-ürdiskoonid (retsept pisut mugandatud)
(Allikas: Virkus, L. Leivad, saiad, sepikud.)

3 dl täisteranisujahu
4 dl nisujahu
4 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
1 dl riivitud juustu
1 tl Vahemere ürdisegu
100 g võid
3 dl piima
Määrimiseks piima
Kaunistuseks seesamiseemneid

Sega jahud, küpsetuspulber, sool, riivitud juust ja ürdid kausis. Lisa tükikestena või. Näpi kergelt purutaoliseks massiks. Kalla juurde piim ja sega ühtlaseks tainaks. Rulli või suru tainas käega laiaks paksuks nelinurgaks. Lõika ümmarguse vormiga (klaas või piparkoogivorm) väikesed kettad. Tõsta paberiga kaetud ahjuplaadile. Määri piimaga ja puista peale seesamiseemneid. Küpseta 250kraadises ahjus 10 minutit või kauni värvi saamiseni.Parimad ahjusoojana!

Parimad juustusarved

Täna hommikul, tundes rõõmu lõpuks ometi õnnestunud toidutegemise üle, saatis mind aga hirm ebaõnnest. Ma lootsin, et nüüd on pöördehetk ja köögis hakkab ülesmäge minema. Olgem ausad, ma ei ole ju optimist. Seda teab kõige paremini mu õde, kellega hiljuti sai sel teemal pikemalt vesteldud. Minu klaasid on tihtipeale pooltühjad. Aga, edukus pidavat olema suutlikkus minna ühelt ebaõnnestumiselt teisele kaotamata entusiasmi. Seega on täna erand - minu klaas on pooltäis ja sarved on rohkemgi veel kui õnnestunud. Seega, lootkem koos, et nüüd hakkab tulema neid sisukaid ja isuäratavaid blogipostitusi nagu seeni peale vihma.

Päikest päevadesse ja lootust südamesse!!










Juustu-ürdisarved
(Allikas: Ruokapirkka 10/10)

2,75 dl nisujahu
1 dl grahamjahu
0,5 tl soola
100 g margariini või võid
1 pakike (11 g) kuivpärmi
1,25 dl toasooja piima
100 g juustu
Määrimiseks 1 muna
Kaunistuseks päevalille-, seesami- või
mooniseemneid

Sega jahud soola ning pärmiga. Pane hulka või tükid ja näpi purutaoliseks massiks. Lisa piim ja sega ühtlaseks tainaks.
Tõsta tainas jahuga ülepuistatud lauale ning rulli see umbes 0,5 cm paksuseks ringiks. Lõika ring sektoriteks ning puista üle riivjuustuga. Alustades laiemast otsast keera sektor rulli. Tõsta sarvekesed küpsetuspaberiga kaetud plaadile ning lase kerkida rätiku all umbes 15 minutit. Määri pealt munaga, raputa üle seemnetega ning küpseta 225kraadises ahjus 10 minutit.