Slow-food-tomatipirukas

Lobisemise eest palka ei maksta, aga oi kui makstakse, siis ma ei peaks tööle mineku pärast muret tundmagi. Mul on komme ennast Pärdiku lõunauinaku ajal jutustama unustada, aga enda õigustuseks võin öelda, et me ei aja tühja loba. Kui me omavahel diskussioone ei peaks, siis ei jõuaks ka ükski postitus siia blogisse, sest me kolame toidumaailmas ning vahetama kogemusi ja muljeid.
Aga kõige muljetamist vääriva emotsiooni toidujutu ja -teo poole pealt sain ma peale piruka valmimist. Väga hea! Mul käis mõttest läbi, et sellest õnnestumisest tuleb otsekohe smsi teel teatada oma meisterkokast Ketule, aga ei. Ketut ma täna enam ei piina. See emotsioon jõuab nüüd siia. Parajalt soolane ning koos koduaia magusapoolsete tomatitega super kooslus.

Et juttu jätkuks kauemaks!


Slow-food-tomatipirukas
(retsept mugandustega)
(Allikas: Oma Maitse 08/2011)

100 g grahamjahu
100 g nisujahu
100 g võid
50 g riivitud juustu
2-3 sl külma vett
Täidis:
500 g väikseid kirss- või ploomtomateid
1 sl oliiviõli
peotäis basiilikulehti
3 sl pestot
2 muna
150 ml piima
150 ml kohvikoort
100 g riivitud juustu
soola, pipart

Kuumuta ahi 140 kraadini. Poolita tomatid ja aseta ahjuplaadile lõigatud pind ülespoole. Pintselda neid õliga ning riputa peale hakitud basiilika. Küpseta ahjus 1,5 tundi, et tomatid muutuksid poolkuivaks. Võta need välja ja kuumenda ahi 190 kraadini.
Taina jaoks sega köögikombainis jahud ja võikuubikud kuni moodustub purune mass. Lisa juurde juust ja vesi ning sega, et moodustuks ühtlane tainas ning mudi seda veel natukene jahusel laual. Seejärel rulli tainas lahti ning aseta 25-26 cm koogivormi põhja. Kata pealt paberiga ning pane raskuseks herneid või ube. Küpseta ahjus 15 minutit. Eemalda raskused ja paber ning küpseta põhja veel seni, kuni see on näib mure.
Tõsta pirukapõhi ahjust ja määri sellele pesto. Vahusta munad ja lisa piim ning kohvikoor. Maitsesta soola ja pipraga ning sega hulka riivitud juust. Vala segu koogivormi ja viimasena aseta peale poolkuivad tomatid lõikepind üleval. Küpseta ahjus 25-30 minutit.

Küüslaugune kanafilee toorjuustuga

Päev on olnud väga ilmaga sarnane - hooti ja tugevalt. Kord läks nagu lepase reega ja järgmisel korral kiskus kohe hooga nässu.
Ei saa ma läbi viperusteta. Lubades hakata igas retseptis näpuga järge ajama ning pidama kinni kõikidest ette antud kogustest ja toorainetest tuleb mul õhtuks tunnistada, et see on olnud katteta lubadus. Ja nagu ikka, algas ja lõppes toidutegu järjekordsete mugandustega. Olgu siis öeldud, et paneeringuks oli ette nähtud riivsai, aga minu imestuseks peale kamajahu ei leidnud ma kapist midagi sellist. Kõne alla ei tulnud ka isetehtud variant, sest saiaga on meil enamasti nii, et seda pole. Seega otsustasin katsetada kiirkaerahelvestega. Kuna mu aknalaual kasvab vaid kahte sorti maitserohelist, siis sai ka petersell basiiliku vastu vahetatud. Mõeldud, tehtud ja sobisid küll.

Vihmasabin mu akna taga sositab ikka veel "Aeg tegutseda", aga ei, täna enam mitte.
Mõnusaid sabinaid järgmisteks päevadeks!


Küüslaugune kanafilee toorjuustuga
(Allikas: Oma Maitse 08/2011)

6 küüslauguküünt
suur peotäis basiilikut
2 dl kiirkaerahelbeid
4 broilerifileed
4 sl küüslauguga toorjuustu
4 tl oliiviõli
soola, pipart

Kuumuta ahi 200 kraadini. Puhasta 2 küüslauguküünt ning purusta köögikombainis koos basiiliku ja 1 tl oliiviõliga. Seejärel lisa kiirkaerahelbed ja maitseained ning sega läbi. Puista paneerimissegu taldrikule.
Maitsesta kanafileed kergelt soola ja pipraga. Tee igasse fileesse väike lõige ja täida see umbes 1 sl toorjuustuga. Pigista avaus näppudega kinni, et juust ahjus välja ei voolaks. Määri kana oliiviõliga ning paneeri helvestesegus mõlemalt poolt.
Tõsta kanafileed küpsetuspaberiga ahjuplaadile, pane sinna juurde ka ülejäänud küüslauguküüned, piserda üle õliga ja küpseta ahjus 20-25 minutit.

Suvikõrvitsapirukas

Ja nagu ühe külapoega ikka - mida vaja, seda pole. Ka peaaegu, et mitte millestki on võimalik midagi teha. Seega kõik olemasolev lagedale ja pea tööle. Viimasega pole probleeme, sest see töötab ka tühja koha peal liigagi hästi. Suudab puhuda sääsest elevandi ja tagasi. Olgu, tagasi toob mõni kahe jalaga maa peal olev asjaosaline.

Rohkem lihtsust ja vähem keerd- või ringiga käike päevadesse! "Smile, it makes it easier" on mu lemmik repliik.


Suvikõrvitsapirukas

500 g pärmilehttainast
1 muna
1 keskmine suvikõrvits
2 sl õli
6 päikesekuivatatud tomatit
1 punane sibul
pipart
150-200 g Cheddar juustu

Viiluta suvikõrvits õhemateks viiludeks ja prae neid pannil mõlemalt poolt mõned minutid. Rulli tainas veidi õhemaks ning keera ääred tagasi, et moodustuks kõrgem serv. Seejärel määri tainas pealt munaga. Aseta sellele tihedalt suvikõrvitsaviilud, mille peale pane viilutatud sibul ning päikesekuivatatud tomatid. Maitsesta pipraga ja kui soovi, siis ka soolaga (arvestada tuleb, et Cheddar on üsna soolane). Raputa üle juustuga ja küpseta 220kraadises ahjus umbes 15 minutit.

Ahjuciabatta Brie juustu ja meega

Eks ole ju nii, et lähedasi tuleb hoida. See on ilmselge. Ei midagi uut. Aga kui paljud meist mõtlevad sellele ja tegutsevad oma mõtete järgi? Kui paljud meist võtavadki kätte ja lähevad külastavad regulaarselt oma lähedasi? Mitte ainult ema ja isa, vaid kõiki.
Inimene on imelik. Need, kes teevad vahet heal ja halval ning õigel ja valel, jäävad ikkagi aeg-ajalt teooria või mõtete, ideede tasandile. "Iga kuu käin oma vanematel külas", "Sõbrannad omavahel võiks kokku saada", "Kui järgmine kord sinna lähen, siis külastan vanaisa". Kui me mõtleme, aga ei tegutse, siis ühel hetkel oleme hiljaks jäänud. Mis meid siis paneb tegutsema nii nagu peaks? Kogemus, kogemus ja veel üks kogemus ning muidugi toob ikka ja alati meid kokku sünnipäev.
Tänu sünnipäevale saigi veedetud üks mõnus neljapäeva õhtu sõbrannadega, kellega kohtumine on paraku üsna harv juhus. Sellest õhtust saime ka uue sõltuvuse - briega ciabatta.

Kõiges on süüdi Pille, seega pühendusega Pillele!


Ahjuciabatta Brie juustu ja meega
(Allikas: Meie Pille)

Ciabattat (1 suur või mitu väikest)
Kreeka pähklitega President Brie juustu
Mett
rukolat või basiilikut

Viiluta ciabatta ja määri peale mett (soovitatavalt ikka rohkem mitte vähem). Seejärel aseta peale Brie viilud ja lõpuks maitseroheline (rukola või basiilik - mõlemad on head). Küpseta ahjus 175 kraadi juures kuni juust on sulanud ja saiad krõbedad.

Õunapirukamekiline juustukook

Miks aeg lendab siis, kui me soovime, et see aeglaselt mööduks? Miks see käib teokiirusel, kui meil oleks vaja, et see lendaks? Mõnikord on nii kiire, et sekunditest, minutitest ja tundidest jääb puudu. Saaks vaid hetke olla ja aja maha võtta. Teinekord jällegi on tüütud need hetked, mil vaatame kannatamatult kella, mis ei taha edasi liikuda. Vahel tekib isu neid osuteid keerata, et vaid aeg läheks kiiremini. Lollus. Aeg on ju nii väärtuslik, miks sellel lihtsalt minna lasta.

Täna ei ole see päev, täna ma soovin, et aeg peatuks, aga tahtmine on taevalik ja saamine iseasi. Mõned tunnid veel ja ma hakkan taas kella vaatama.

Seega aeg on suuremal või väiksemal määral seotud praegu väga päevakohase vabaduse teemaga. Tühjuse tunne on see, mis piirab vaba olekut. Mõistmatus oma elust ja suundumusest on nii mõistuse kui ka hinge piinaja. Suured soovid ja mõtted, mida sooviks teha, võiks teha, tahaks teha, kuid ei ole annet, oskust, initsiatiivi on piiranguteks sealjuures ja piirab vabaduse tunnet. Teadmatus, kuhu ollakse teel, kas üldse ollakse kuskile teel on vangistus. Segadus kõigest neist eelnevast ning pidevad mõtterännakud ühelt teemalt teisele eelkõige iseenda otsingud – see on lõks. Lõppematu ring. Mittevabadus.

Täna ma rändan mõttelt mõttele, kaaslaseks tükike rammusat kooki ja oivalist kohvi.


Õunapirukamekiline juustukook
(Allikas: Toit&Trend)

Põhi:
12 Digestive küpsist
75 g sulatatud võid
Täidis:
500-600 g maitsestamata toorjuustu
3 muna
1 dl suhkrut
500 g õunu
0,5 dl fariinsuhkrut
50 g võid
1 tl kaneeli
Kate:
2,5 dl kaerahelbeid
0,5 dl jahu
0,5 dl fariinsuhkrut
50 g külma võid

Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga. Suru saadud puru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja (kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi).
Täidise jaoks valmista esmalt õunasegu. Koori ja tükelda või viiluta õunad. Sulata pannil või ning lisa hulka suhkur. Kuumuta kuni viimane hakkab karamellistuma. Seejärel sega hulka õunatükid ja kuumuta seni, kuni vedelik on imendunud ja õunad peaaegu pehmed. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda. Seni sega toorjuust suhkruga ning mikserda hulka munad. Kui õunasegu on jahtunud, siis lisa see toorjuustu hulka.
Valmista ka purukate. Sega omavahel kuivained ning lisa tükeldatud külm või. Näpi purutaoliseks massiks.
Nüüd vala toorjuustu-õunasegu küpsisepõhjale ning puista peale kaerahelbepuru. Küpseta kooki eelkuumutatud 160-kraadises ahjus 30-40 minutit. Seejärel keera kuumus maha, paota ahjuuks ja lase koogil 2-3 tundi seal jahtuda.

Grillitud köögiviljad mozzarellaga

Türkiissinine ja fuksiaroosa, kollane ning oliiviroheline - mulle meeldivad värvid. Seepärast ei lase ma pead norgu sügise tulekuga, sest neid kirjuid metsa ääri, lendavaid linnuparvi ja sügise hõngu ootan igal aastal innuga.
Vahva on vaadata koolijütse 1. septembril kooli poole sammumas roosad ja lillad astrid käes. Jah, sügises on nostalgiat. Jalutasime ju isegi sahistades läbi lehti täis pargi kooli. Hommikuses õhus oli parajalt kargust ning pisut udu. Vahel ka vihma, aga kõige selle pori ja vihma kõrvalt andis ning annab siiani lootust ja energiat see imeline värvidemäng. Ja muidugi ei saa üle ega ümber sügisandidest, mis kirju roana meie taldrikutele jõuavad.
Mõnusat kirevat sügist!


Grillitud köögiviljad mozzarellaga
(Allikas: Selveri retseptileht)

3 punast sibulat
4 väiksemat tomatit
1 punane paprika
4 väiksemat porgandit
1 suvikõrvits
3 sl oliiviõli
125 g mozzarellat
1 sidrunist pressitud mahl
soola
musta pipart
1 pott basiilikut


Lõika kooritud sibulad viiludeks, samuti tomatid. Tükelda paprika, viiluta suvikõrvits ja porgandid. Sega köögiviljad õliga ning grilli. Tomatid lisa viimasena, sest need küpsevad kiiresti. Viiluta juust või rebi tükkideks. Sega kausis kuumad köögiviljad mozzarellaga. Nirista üle oliiviõliga ja pressi peale sidrunist mahl. Maitsesta soola ja pipraga ning laota peale basiilikulehed. Mina serveerisin neid koos mesise lõhega.