Kardemoni-jogurtijäätis

Rõdu ees olev vahtrapuu on paari päevaga lehtedest tühjaks raputatud. Väljas puhub külm tuul, mis kuidagi ei suuda meid õue meelitada, kuigi päike on kutsuv. Võiks arvata, et sellise jaheda ilmaga jooks kuuma teed või kakaod, aga ei. Sellise ilmaga valmis hoopiski jäätis. Nüüd võib istuda jäätisekauss käes ning vaadata, kuidas see tuul seal neid vahtrapuid raputab, samal ajal, kui päike tuba soojaks kütab.

1 želatiinileht
2,5 dl vahukoort
2,5 dl vaniljejogurtit
1 sl mett
2 munakollast
1,5 dl suhkrut
1,5 tl jahvatatud kardemoni

Pane želatiinileht külma vee sisse paisuma. Vala kõik ülejäänud ained kastrulisse ning kuumuta kuni segu aurab, kuid ei kee. Tõsta pliidilt, pigista želatiinilehest liigne vesi ja pane kastrulisse. Sega kuni see ära sulab. Lase jahtuda, vala karpi ja külmuta sügavkülmas. Enne serveerimist sega miksriga läbi kuni mass meenutab pehmet jäätist. Serveeri vahvlitega või naudi niisama.

Vaniljekreemine suutäis

Hea uudis on see, et enam ei isuta kookide järele. Halb uudis on aga see, et nüüd naudiks kookide asemel mõnusalt kreemjaid ja suussulavaid magustoite. Ehe näide on siin. Mustikane. Küpsisepurune. Kreemine. Lisaks veel kergelt šokolaadine.


1 kotike vaniljekastmepulbrit
3 dl piima
8 digestive küpsist
1-2 dl mustikaid
25 g tumedat šokolaadi

Segasin vaniljekastmepulbri piimaga ning jätsin 10 minutiks seisma. Purustasin küpsised. Sulatasin supilusikatäies piimas šokolaadi. Asetasin kihiti klaasi küpsised, mustikad, vaniljekastme ja 1 tl jagu sulatatud šokolaadi. Ja nii kuni klaasi täitumiseni. Lasin külmkapis maitsestuda umbes 3 tundi.

Banaani-šokolaadiküpsetis

Eile proovisin seda õunte ja mittekvaliteetse šokolaadiga. Kuna retsept on aga banaanidega, siis ei jõudnud ära oodata, millal saan uuele katsele minna. Seega, võtsin selle magustoidu täna jälle menüsse.
Vahe on tuntav. Krõbeda kaerapuru kõrvale sobib pehme banaan väga hästi ning mõnusat magusust lisab šokolaad. Kindlasti võiks seda serveerida ahjusoojana, sest jahtudes šokolaad taheneb ja kogu nö. kupatus muutub kõvemaks. Lisaks ei ole see banaan enam nii nauditav. Seega ahjusoojana lauale, vaniljekastmega üle ja amps!

2 dl jahu
1,5 dl kaerahelbeid
0,75 dl suhkrut
1 dl vedelat margariini
Täidis:
100 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
4-5 banaani
2 sl fariinsuhkrut
2 sl sidrunimahla
1 tl riivitud sidruni koort
Lisaks:
Vaniljejäätist või vaniljekastet
Kohvi või teed

Sega omavahel kaerahelbed, jahu, suhkur ja vedel margariin. Aseta pool puru kogusest 20 cm läbimõõduga vormi põhja (kasutasin sufleevorme). Vaata, et põhi väga paks ei jääks.
Haki šokolaad. Viiluta banaanid ja maitsesta fariinsuhkru, sidrunist pressitud mahla ja riivitud koorega. Aseta vormi kihiti banaanid ja šokolaad ning puista peale ülejäänud kaerahelbepuru. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u. 25 minutit. Serveeri vaniljejäätise või vaniljekastmega ning kohvi või teega.
Soovitus: kes ei armasta väga magusat toitu, siis soovitan kõrvale vaniljekastet, sest poest ostetud jäätised kipuvad olema üsna magusad.

Peedisupp

Selle supi puhul polnud ootused üldse kõrged, kuna viimane apelsiniga tehtud supp oli alla igasugust arvestust. Samuti ei ole ma kunagi olnud suuremat sorti peedisõber. Vähemalt borši pole vabatahtlikult söönud. Kui, siis ainult rohke hapukoore ja mitme leivaviiluga. Lapsepõlve mälestused:) Üldiselt ma hapukoorega suppi ei söö, kuna minu jaoks rikub see ehedad maitsed ära, aga peedisupi puhul on see nagu kohustuslik lisand.
Ahjaa, see supp ületas mu ootused mitmekordselt. Retsept pärit Rimist.

2 toorest peeti
2 porgandit
2 sl oliiviõli
1-2 sellerivart
2 küüslauguküünt
1 sibul
1-2 apelsini mahla (2,53 dl)
700-900 ml kana- või aedviljapuljongit
1 loorberileht
2 tera nelki
1 apelsini õhukeselt kooritud oranž kooreosa
1-2 sl mett
soola, pipart

Koori ja riivi pett ja porgand ning prae neid kuumas oli koos hakitud selleriga 7 minutit. Lisa purustatud küüslauk ja hakitud sibul ning prae veel umbes 7 minutit. Vala hulka puljong, apelsinimahl. Lisa loorberileht, apelsinikoor, nelk ja kuumuta keemiseni. Maitsesta soola, pipra ja meega. Lase keeda kuni aedvili on meelepäraselt pehme (5-10 minutit). Seejärel eemalda apelsinikoor, nelk ja loorberileht.
Musta leiva ja hapukoorega serveerituna maitses suurepäraselt!

Sidrunisuflee

Kui on supipäev, siis on ka magustoidupäev. Kerge kõrvale võib ju ikka midagi kaloririkkamat lubada. Jälle üks vabandus magusa söömiseks. Parandamatu maiustaja.
Sufleeretsept jäi täna varahommikul silma Pirkka lehest ja seda polnud üldsegi mitte plaanis teha kuni hetkeni, mil supitaldrik tühi ja isu magusa järgi. Seega pidi olema midagi kiiret, lihtsat ja kodusolevate vahenditega.
Suflee puhul tasub meeles pidada, et see ei oota sööjaid, vaid sööjad ootavad sufleed. Seega otse ahjust lauale!

Kogus neljale:
2 väiksemat sidrunit
(2,5 sl mahla ja 2 tl riivitud koort)
3 muna
1,5 dl piima
1 sl jahu
1 sl kartulitärklist
3/4 sl suhkrut

Eralda munakollased munavalgetest. Lisa kastrulisse munakollased, piim, jahu, tärklis, 0,5 dl suhkrut ja sidruni riivitud koor. Kuumuta pideval segades keemiseni ja keeda kuni segu pakseneb. Tõsta pliidilt ja lisa sidrunist pressitud mahl.
Vahusta munavalged ülejäänud suhkruga ja sega ettevaatlikult teise segu hulka. Määri sufleevormid võiga ja jaota sufleetäidis vormidesse. Küpseta ahju alumises osas 200 kraadi juures 15-20 minutit kuni suflee on kerkinud ja muutnud värvi. Ära ava ahju enne magustoidu serveerimist. Kaunista sidruni riivitud koorega.

Domino-juustukook

Must do - nimekiri lüheneb. Muidugi tuleb aina uusi ja huvitavaid retsepte peale, aga kui ma nii palju interneti avarustes ei tuhniks, siis püsiks kõik mõistuse piires. See retsept on pärit ajakirja Maku kodulehelt. Originaalis kasutatakse täidises vahustuvat vaniljekastet, aga kuna Selveris polnud seda ega ka vaniljekastmepulbrit, siis asendasin puuduva vahukoorega. Kui kellelgi plaanis seda kooki teha, siis soovitan ikkagi otsida originaalis ette nähtud aineid. See aga ei tähenda, et vahukoorega kook halvem oleks. Sugugi mitte!

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
100 g taluvõid
1,5 sl kakaopulbrit
Täidis:
2,5 dl vahukoort
0,25 dl suhkrut
3 želatiinilehte
200 g toorjuustu
2 tl vanillisuhkrut
100 g valget šokolaadi
2 sl apelsinimahla
13-14 Domino küpsist
Kaunistuseks:
50 g tumedat šokolaadi

Purusta küpsised köögikombainis ja lisa juurde sulatatud või ning kakaopulber. Sega ühtlaseks ning aseta segu 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele. Tõsta külmkappi tahenema.
Pane želatiinilehed külma vee sisse paisuma.
Täidise jaoks vahusta vahukoor suhkruga, lisa juurde toorjuust ja maitsesta vanillisuhkruga. Sulata veevannil valge šokolaad, lase väheke jahtuda ning vala vahukoore-toorjuustusegu hulka. Kuumuta kastrulis apelsinimahl, pigista želatiinilehtedest liigne vesi välja ja tõsta apelsinimahla sisse. Sega kuni sulamiseni. Lase jahtuda ning lisa täidise hulka. Murra Domino küpsised neljaks. Tõsta pool täidisest koogivormi põhja, laota peale Dominod ning kata ülejäänud täidisega.
Lase külmkapis tarduda vähemalt 4 tundi.
Enne serveerimist kaunista sulatatud tumeda šokolaadiga.

Suvikõrvitsa-laimikeeks

See on kummardus minu aiamaal kasvavatele suvikõrvitsatele, mis nii agaralt vilja on kandnud ning minu rõõmuks veel septembri lõpus neid mahlaseid piklik-kõverikke andnud. Ja kuna lahti on läinud keeksiralli, siis sinna selle viimase saadud suvikõrvitsa paigutasingi. Juba esimese ampsuga olin tulemusega rohkemgi kui rahul - kergelt laimise mekiga mahlakas küpsetis.

Tainas:
250 g suvikõrvitsat
150 g võid
2 dl suhkrut
3 muna
2 laimi
2 sl mett
4 dl jahu
1 tl soodat

Esmalt riivisin suvikõrvitsa ning tõstsin sõela peale nõrguma. Seejärel valmistasin taina. Vahustasin või suhkruga. Lisasin ükshaaval munad, samal ajal miksriga vahustades. Pesin laimid ja riivisin nende koored tainasse. Pressisin 1/2 dl laimi mahla, millele lisasin juurde mee. Segasin jahu soodaga. Lisasin mahla- ja kuivainesegud tainale. Pigistasin riivitud suvikõrvitsast välja liigse vee ning lisasin köögivilja tainale. Segasin ühtlaseks ja valasin võiga määritud keeksivormi. Küpsetasin 175 kraadi juures 45 minutit.