Küpsisevahetus

Eelmisel aastal utsitasin Ketut osa võtma küpsisevahetusest ning ise magasin võimaluse maha. Sel korral läks vastupidi - Ketu tuletas mulle meelde ja tema ise ei osalenud.Hästi. Eelmise aasta jõuludel lummasid mind lumised šokolaadiküpsised ja biscottid. Viimased olid minu jaoks nii head, et otsustasin ka sel aastal neid küpsetada. Eesmärk oli proovida midagi uut ja seda ma ka tegin (šokolaadi-mandlibiscottid), kuid tuleb tunnistada, et päris serveerimiskõlblikuks need ei osutunud. Seega läks käiku proovitud retsept ehk jõhvika-kookosebiscottid. Loodetavasti jõudsid need ilusti saajatele kohale ning maitsesid hästi. Mina igaljuhul olin taaskord lummatud. Ja suur aitäh teistele küpsetajatele, sest kõik saadud küpsised maitsesid väga hästi.

Magusaid jõule kõigile!

Mustikaga jogurtipannkoogid

Oled sa kunagi jälginud elu? Kuidas ja kuhu keegi liigub? Kiirustavad, longivad, jalutavad. Üks mäest üles, teine alla, kolmas üles, neljas alla. Ei, mul pole igav ja ma pole uudishimulik. Ma jälgin elu. Inimesi. Püüan tajuda seda, mis on mu ümber ja see on põnev. Elus on palju, mida ma ei tea. Väga palju ka seda, mida ma ei mõista, aga kui kõik tundub ühel hetkel nii tühise, tühja ning kurvana, siis tuleb peatuda. Jääda seisma, lülitada end muust välja ja jälgida. Lasta silmadel lennata üle ümbritseva. Märgata võõraid ja tuttavaid, puid, põõsaid ja esemeid. Vaadata üles, alla ja kõrvale. Ja sa tajud, et mitte keegi ega miski pole tühine ning sina oled üks osa sellest kõigest ehk killuke tervikust.

Olen tihti kuulnud pilkavaid seisukohti erinevate tähtpäevade suhtes. Tihti peetakse näiteks sõbra- või naistepäeva üheks tühiseks kommertslikuks pühaks. Ma ei imestaks kui leidub ka neid, kes suhtuvad samamoodi emadepäeva ja tänasesse isadepäeva. Tõsiasi on aga see, et niigi hõivatud elus (olgu siis hõivajaks töö, mõtted, mured vms) ei tule meile iga päev pähe need, kes peaks või võiks. Me ei ütle alati oma kaugetele lähedastele, kui kallid nad on (kindlasti leidub ka erandeid), sest tegelikult ei suheldagi ju igapäevaselt. Me isegi ei hellita neid, kellega pidevalt kokku puutume. Seega ka üks kommertslik püha on kasulik selleks, et kasvõi kord või kaks aastas tuletaksime endale meelde, mis on oluline ning ei unustaks tänamast oma olemasolu eest neid, kes teevad meid tervikuks. 

Ilusat isadepäeva!

 Mustikaga jogurtipannkoogid

(Allikas: The Kitchen Magpie)

1,25 cup´i jahu

0,25 tl soola

3 tl küpsetuspulbrit

2 spl suhkrut

1 muna

1/3 cup´i vahukoort

2/3 cup´i vett

2 spl sulatatud võid

1 cup mustikaid

Sega ühes kausis omavahel kuivained ja teises muna, vahukoor, vesi ja sulatatud jahutatud või. Tee kuivainete keskele süvend ning vala sellesse teise kausi sisu. Mikserda ühtlaseks ning lõpuks lisa kergelt segades mustikad. Küpseta pannil lusikapannkoogid. Serveeri mee ja külma piimaga!

Kuum šokolaad

Täna astusime lasteaia poole eriti heas meeleolus. Lumi tuli maha. Õhuke, kuid siiski valge vaip. Esimene lumi on alati olnud kuidagi eriline. Hoolimata sellest, et see kordub igal aastal ja sulab alati kiiruga. Siiski on meeldiv üllatus näha hommikul ärgates valget maad ja nautida vaikset lumesadu, hommikuhämaruses sillerdavaid helbeid. Lapsel rõõmu kui palju. Juba nõudis kelku õue kaasa. Ei nõustun minuga, et lund on veel liiga vähe kelgutamiseks. Mota jätsime ka täna koju. Esiteks ei tulnud see lumevaimustuses üldse meelde ja teiseks puuduvad talverehvid. Tuli jala minna, aga see oligi vahelduseks põnevam. Sai keksida, avastada ning otsida puutumata lund, millele oma jäljed teha. Ja nii need jäljed viisidki meid lasteaeda.

 Kuum šokolaad

(Allikas: Oma Maitse 11/2012)

2 dl piima

0,25 tl kardemoni

50 g piima- või tumedat šokolaadi

Peale:

0,5 dl vahukoort

0,5 tl vanillisuhkrut

0,25 tl kardemoni

Kuumuta piim ja kardemon keemiseni. Pane tükeldatud šokolaad kaussi ja vala peal pool kurnatud piimast. Lase seista 5 minutit ja sega ühtlaseks. Lase piim uuesti keema ja vala pidevalt vahustades juurde ülejäänud piim. Vala tassidesse, lisa vanillisuhkruga maitsestatud vahustatud koor. Kaunista kardemoniga.

Beseerull värskete marjadega

Mõnikord ei ole vaja midagi muud kui head seltskonda ja kõik muu õnnestub juba iseenesest.

Beseerull värskete marjadega
(Allikas: Oma Maitse 07/2011)

4 munavalget
220 g + 0,5 dl peeneteralist suhkrut
1 sl maisitärklist
1 sl sidrunimahla
2 dl vahukoort
100 g toorjuustu
200 g mustikaid ja maasikaid

Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Vahustamist jätkates lisa järk-järgult 220 g suhkrut. Sega käsitsi juurde tärklis ja sidrunimahl ning klopi mõni minut lusikaga. Määri munavahutainas ettevaatlikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 170-kraadises ahjus 18 minutit.
Ahjust välja võttes kummuta besee puhtale küpsetuspaberile ja eemalda selle all olnud küpsetuspaber. Lase beseel jahtuda.
Vahusta vahukoor suhkruga, sega juurde toorjuust. Määri segu jahtunud beseeplaadile jättes ääred veidi vabaks. Raputa peale marjad ning keera besee küpsetuspaberi abil rulli.

Brie juustu ja maasikatega bruchettad

 "Mäng, mäng, mäng. Mäng on väikese inimese töö". Ma lihtsalt istun siin ja jälgin vaatemängu. Seda on nii huvitav ja siiras jälgida, kuidas lastel pole vaja muud kui mängu. Toast poole mängu pealt õue ja õuest poole mängu pealt tuppa. Ja ikka see kestab edasi. Sealt, kus pooleli jäi. Või kui järg kaob käest, siis suudab mõte juba uuega lagedale tulla. Fantaasia on piiritu. Lendavad helikopterid koertega. Sõidavad autod mööda teid. Tanklas tangitakse bensiini, diislit või VÄLKU. Ühe idee juurest teise juurde. Kord pallid, siis raamatud, seejärel väikesed lelud ja autod, aga ei ühtegi pausi. Mitte ühtegi. Hämmastav. Mõni vaidlus ja vägede jaotus mahub ka vahele. Ja põrandal pole ühtegi vaba kohta, kuhu astuda. Diivan on mudelautode poolt vallutatud ja kui keegi üritab seal istet võtta, siis öeldakse konkreetselt:"Ära siia istu, muidu autod ei saa ju sõita". Mäng on vallutanud kodu! Ja mis mul selle vastu saaks olla :)

Brie-maasika-bruchettad

Brie juustu
ciabatta´t
maasikaid
mett
palsamisiirupit (½ dl palsamiveiniäädikat, ½ dl suhkrut keeta tasasel tulel seni, kuni muutub paksemaks ja siirupisemaks)

Viiluta ciabatta. Määri igale viilule mett ja rösti saiu 200-kraadises ahjus kuni muutuvad pealt kuldseks ja krõbedaks. Tõsta ahjust välja. Lõika iga saiaviilu peale brie juustu. Lisaks aseta juustuviilude peale viilutatud maasikat ning nirista peale palsamisiirupit.

Külm mustikajuustukook

Kaks kella tiksuvad võidu. Ometigi ühte aega. Vanaema öökapil Vana Toomase lambi all tiksus äratuskell. Vahel ei kuulnudki seal muud, kui sekundite möödumist ja pooltunni ning täistunni saabumist, mida kuulutas vana kappkell. Ja need on jäänud meelde. Nende osutite liikumine on olnud unelauluks ja hommikuseks äratuseks, lõunaste mõtiskluste saatjaks ja teetassi juurde kõrvapaituseks ning ootuste kaaslaseks. Nendes kellades oli hinge, elu ja võlu. Hetkeni, mil aeg sai otsa.

Külm mustikajuustukook (mugandatud)

(Allikas: Oma Maitse 07/2012)

Põhi:

250 g (isetehtud) digestive küpsiseid

50 g võid (kui kasutad poe küpsiseid)

Juustukiht:

3 munavalget

140 g tuhksuhkrut

250 g toorjuustu

300 ml vahukoort

Kate:

6 sl vett

50 suhkrut

250 g mustikaid

Äärista 24 cm koogivorm toidukilega. Pane vesi pott ja lisa suhkur ning mustikad. Kuumuta õrnal tulel seni, kuni suhkur on sulanud. Seejärel kuumuta veel 1-2 minutit, et mustikad muutuksid pehmemaks. Tõsta vahukulbiga mustikad välja või kurna läbi sõela vedelik teise potti. Keeda vedelikku mõni minut, kuni see muutub siirupisemaks.Vala potitäis mustikatele ja lase jahtuda.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa suhkur ja vahusta veel. Vahusta vahukoor pehmemaks vahuks ja sega toorjuustuga. Viimasena lisa segu hulka munavalgevaht.
Purusta küpsised köögikombainis. Kui kasutasid poest ostetud digestive küpsiseid, siis sega puru läbi sulavõiga. Isetehtud küpsised on rasvasemad ja nendest tehtud põhi seisab ilma võid lisamata hästi koos.
Nüüd tõsta kiletatud vormi põhja mustikad koos vedelikuga. Lisa juustukiht ja tasanda ühtlaseks. Kõige viimasena lisa purustatud küpsised ning suru kergelt tihkeks. Külmuta kooki sügavkülmas vähemalt 4 tundi kuni üleöö. Serveerimise ajaks tõsta kook 30 minutit varem tavalisse külmikusse. Keera alusele ja eemalda kile.

Nõgesesaiad

Ühtäkki on kõik kuhugi kadunud. Kas suvi on nad kaasa viinud? Igaüks on millestki haaratud või millegagi hõivatud. Mõtetes eemale rännanud, kehast eemaldunud. Nad on siin, kuid kaugel. Tundmatutes kaugustes, milleni ükski hääl ega puudutus ei küündi. Ja mul ei jää üle muud, kui neid eemalt vaadata ja oma mõtteid edasi mõelda. Ükskord nad tulevad tagasi ja küllap me siis räägime.

Et suvi neid hoiaks!

Rändasin minagi pisut ajast tagasi - kevadesse. Hetke, mil rohi oli tärganud ja näpud mullased. Kui kasvuhoone tagant sai korjatud noori nõgeseid, mis nüüdseks on juba territooriumi vallutanud nii, et lausa teiste taimede seltsi kipuvad. 

Nõgesesaiad 

(Allikas: Oma Maitse 05/2012)

1 sl oliiviõli

200 g nõgeselehti

200 g hapukoort

1 tl Dijon sinepit

140 g sinihallitusjuustu

4 viilu ciabatta´t või sepikut

musta pipart

Kuumuta pannil õli ja lisa kummikinnastega puhtad noored nõgeselehed. Kuumuta minuti jagu, et lehed närbuksid. Tõsta pannilt ja lase jahtuda. Sega nõgesed hapukoore, sinepi ja poole koguse sinihallitusjuustuga. Maitsesta pipraga.
Rösti ahjus saiad krõbedaks. Seejärel kata need nõgeseseguga ja ülejäänud juustuga. Küpseta ahjus seni, kuni juust on sulanud.

Martsipaniga moonirullid

Nüüd istun maha, puhkan jalga, tupsutan otsaesist ja tõmban hinge. Tehtud!  Kuti kolmene sünnipäev peetud - tänaseks. Jah, veel on ju vaja Saaremaa sõpradega tähistada ja muidugi vanaisade, vanaemade, onude, nõbude ja tädiga ka. Küll see sünnipäev on ikka üks tore päev! Saab kingitusi, sõpradega mängida ja muidugi suu tavapärasest rohkem magusaks. Sellega tegi sünnipäevalaps juba hommikul varakult algust - premeeris end salaja kapi sisemusest leitud kamašokolaaditahvliga. Olgu öeldud, et ronimises on ta endiselt meister. Viimased moonirullidki sai kapi pealt kätte ja jaotas lahkelt endale, issile ja emmele. Kade ei tohi ju olla. Aga, moonirullid olid väga head. Hetkel on mul lausa kahju, et hommikukohvi kõrvale ühtegi ei jäänud.

Martsipaniga moonirullid
(Allikas: Tassike elu topelt koorega)

0,5 kg lehttainast
150 g mooniseemneid
0,5 klaasi brändit
3 sl vett
2 kuhjaga supilusikatäit fariinsuhkrut
1 sl võid
0,5 martsipanikangi (suurt)

Mõõda kastrulisse mooniseemned, brändi, või, fariinsuhkur ja vesi. Kuumuta seni, kuni alles on vaid pool vedelikust. Peaks tekkima siirupilaadne segu. Tõsta jahtuma. Rulli lahti lehttainas ja määri sellele jahtunud moonisegu ning peale pane martsipanitükid. Keera tainas rulli ning lõika umbes 2 cm laiusteks ketasteks. Aseta kettad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit.

Fetajuustu ja arbuusisalat kanafileega

Tuttavad mul praktiliselt puuduvad. Sõpru on, aga piiratud koguses :) Ma ütleks, et see on isegi privileeg, kui saad olla mu sõber, sest lugu on nii - ma kas klapin või ei klapi üldse.
Kunagi ma imestasin, kuidas emal saab veel olla lähedane suhe sõbrannaga, kellega pole aastaid kohtunud ja kellest elatakse nii kaugel. Ühel hetkel aga see hääbuski. Hirmuga olen mõelnud, kas meie lähme sama teed - ühel hetkel oleme võõrad ja mõtleme "Jaa, kunagi saime hästi läbi". Aeg-ajalt on mul isegi tunne, et aeg teeb juba oma töö. Loodetavasti on see meelepete.

Sõbrad, mõtlen teile!

Fetajuustu ja arbuusisalat kanafileega

(Allikas: Pirkka)

5-6 keskmist kartulit

2 spl oliiviõli

1 tl tüümiani

0,5 tl soola

musta pipart

1 kimp jääsalatit

1 kimp hernevõrseid

150 g kurki

peotäis kirsstomateid

1 sektor arbuusi

180 g fetajuustu

Kaste

2 sl oliiviõli

1 sl punaseveiniäädikat

musta pipart

Lisaks

Meemarinaadis kanafileed

Kuumuta ahi 225 kraadini. Pese kartulid hoolikalt ja lõika sektoriteks. Kui tundub, et koor on liiga paks või selliselt kartulid ei maitse, siis võid ka koorida. Sega kausis õli, pipar, tüümian ja sool. Lisa kartulisektorid ja sega läbi. Vala need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 225-kraadises ahjus 15-20 minutit (kuni kartulid on küpsed).
Pese jääsalati lehed, kuivata ja rebi serveerimisvaagnale. Rebi juurde ka hernevõrsed (jäta mõni krussis osa kaunistuseks). Viiluta kurk, poolita kirsstomatid ja tükelda arbuus. Küpseta pannil kanafilee tükid. Sega purgis kokku kastme komponendid.
Aseta kartulid salatilehtedele, lisa küpsetatud kanafilee, köögiviljad ja fetajuust. Kaunista krussis hernevõrsetega ja serveeri koos kastmega.

Rabarberi-kookosekook

Ma olen piinelnud pikemat aega vaimuvaesuse käes ja praegune hetk pole teps mitte parem kui varasemad. Siiski, ühtteist mul ikkagi öelda oleks.

Näiteks, ma ei saa aru inimestest, kes peavad ennast maailmanabadeks. Kes arvavad, et kõik see, mis nad suust välja ajavad on õige ja sulatõsi. Kõik see, mida nad teevad on samuti õige ja kõigist kõige paremini õnnestunud. Neil endil ei ole ühtegi viga küljes. Võiks lausa öelda, et täiuslikkuse etalonid (nendi enda meelest). Nemad nimetavad seda uhkust tundes enesekindluseks. Mina mitte. Üks asi on enesekindlus ja teine asi ninakus!

Ilma igasuguse irooniata, puhtast südamest ja sooja hingega valmistasin ühel ilusal kevadhommikul selle koogi. Rabarberid saadi küla pealt kokku aetud. Ühed pikukesed varred oma peenralt ja teised naabritelt. Leidub veel häid inimesi - vastutulelikke ja lahkeid. Igatahes, kokku sai tagasihoidlik, kuid piisav kogus hapukaid magusa koogi sisse.

Minu inimestele!

Põhi

100 g kookosrasva

1 dl suhkrut

2,5 dl jahu

(soovi korral 1 tl vaniljesuhkrut)

1 tl küpsetuspulbrit

1 muna

Täidis

300 g rabarbereid

2 sl maisitärklist

2 dl kookospiima

1 muna

1 dl suhkrut

(soovi korral 2 tl vaniljesuhkrut)

Keera ahi sisse 200 kraadi peale. Põhja tegemiseks mõõda kaussi toasoe kookosrasv ja kuivained. Näpi purujaks massiks. Lisa muna ja sega ühtlaseks tainaks.
Kata koogivorm (24 cm) küpsetuspaberiga. Suru tainas jahuste sõrmede abil koogivormi põhja ja äärtele. Eelküpseta koogipõhja 5 minutit.
Tükelda rabarberid ja sega maisitärklisega. Vispelda kokku kookospiim, muna ja suhkur. Kata koogipõhi rabarberitega ja vala peale kookospiima-munasegu. Küpseta kooki umbes 30 minutit 200kraadises ahjus, kuni see on pealt kuldpruun.

Rabarberimuffinid

Poolteist nädalat tagasi käisin ma õunapuu all rabarbereid piilumas. Lausa üle päeva, aga ükskõik, kui palju ma neil ka silma peal hoidsin ja pikemalt silmitsesin, pikkust nad ikkagi ei visanud. Meeled aga töötavad kevadega ühes taktis ja nõuavad rabarberikooki. Kui kodust ei saa, siis tuleb poodi minna. Mitte koogi, vaid varte järele. Ei jõua enam kauem kannata. Mõelda vaid rabarber, kookos, kaneel ja mida kõike veel üheskoos. Kunagi ütles õde mulle, et ma ei topiks seda kaneeli igale poole. Mis ma sinna teha saan, kui mulle maitseb kaneel. Hästi, püüdsin ennast tagasi hoida ja seda kasutada, vaid äärmisel juhul. Aga, mis on üks rabarberiküpsetis või õunakook kaneelita - lihtsalt üks kook. Siinkohal on see maitseaine igati õigustatud . Nii saigi südamerahuga tehtud terve plaaditäis sääraseid kiireid ja lihtsaid muffineid ja kaneeliga ma EI koonerdanud.

 Rabarberimuffinid

(mugandatud allikast Selver)

Tainas

3,5 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 dl rafineerimata suhkrut

1 muna

1,5 dl kookospiima

1 dl õli

1 tl kaneeli

250 g rabarbereid

Peale:

2 sl suhkrut

1 tl kaneeli

Kõigepealt pane valmis muffinipann - aseta igasse pessa paberist muffinivorm. Kuumuta ahi 175 kraadini.
Sega omavahel kuivained: nisujahu, küpsetuspulber, suhkur ja kaneel. Teises kausis vispelda kokku muna, kookospiim ja õli. Vala munasegu kuivainete hulka ning sega kiirelt ühtlaseks. Seejärel lisa tükeldatud  rabarberid ja sega läbi. Tõsta tainas muffinivormidesse, puista peale suhkru-kaneelisegu ja küpseta 175-kraadises ahjus 15-20 minutit.

Juustupirukas naadiga

Esimene päikesepõletus on käes.  ˇ
Esimesed seemned mullas.  ˇ
Esimene rabarberipirukas tehtud.  ˇ
Esimene naadipirukas küpsetatud. ˇ
Nõgese kõrvetus ka käes. ˇ

Sai siis nädalavahetusel aiamaal palju tööd tehtud. Kaevatud, riisutud, mullas tuhnitud ja lõpuks ka seemned maha pandud. Ja kõige lõpuks ütles mu ema "Kes oleks seda uskunud, et Eneli paljaste kätega sõnnikut laotab". Ma olen 100% nõus. Poleks ise ka seda kunagi võimalikuks pidanud, aga mis teha, kui hoog sees ja huvi suur ning väärt kraami liiga vähe, et seda lausa peab peenarde vahelt veel kokku kraapima ja õigete kohtade peale sättima. Nüüd aga tuleb kõige põnevam aeg, kui kõik mahapandud oma päid mulla alt välja hakkavad pistma. Värsked ja rohelised. Seni aga katsetame nõgeste, murulaugu ja naadiga. Peotäis aiamaalt kaasa ja hommikune pirukas ahju.

Ilusat kevadet!

Juustupirukas naadiga

(mugandatud allikast Oma Maitse 05/2012)

Põhi:

175 g võid

2 dl täisterarukkijahu

1,5 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 munakollane

1 sl külma vett

Täidis:

4 muna + 1 munavalge

250 g ricotta't

1 dl rõõska koort

3 dl riivitud juustu

0,5 tl soola

sidrunipipart

suur peotäis  naadivõrseid ja rohelist sibulat

Purusta köögikombainis või, jahu ja sool sõmeraks. Lisa segamist jätkates küpsetuspulber, munakollane ja nii palju vett, et moodustuks koos püsiv pall. Püüa mitte üle segada. Pane tainas toidukile sisse ja hoia üks tund külmkapis. Seejärel rulli ümmarguseks kettaks ning aseta võiga määritud või  küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi (24 cm). Aseta 20 minutiks külmkappi. Kuumuta ahi 200 kraadini ja eelküpseta pirukapõhja ahju keskosas umbes 10 minutit (kuni põhi kergelt pruunistub).
Täidise jaoks sega munad ja munavalge, ricotta ning rõõsk koor. Lisa juust, kuid jäta peotäis alles. Maitsesta sidrunipipra ja soolaga ning lisa hakitud naadilehed ja roheline sibul.
Kata pirukapõhi järelejäänud peotäie juustuga ning vala peale täidis. Küpseta 180-kraadise ahju alaosas 25-30 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kuldpruun.
   

Mango-banaanijäätis

Uskumatu ikka, kuidas inimese meeled töötavad. Talvel ei taha jäätisest midagi kuuldagi, aga koos kevadise päikesega tulevad ka jäätiseisud. Mis siis veel suvel saab?
Lapsele on eelmisest suvest jäänud meelde see, kuidas me kolm korda järjest käisime poest jäätist ostmas. Nüüd on sedasi, et iga kord kui poe poole sõidame, ütleb tema "Ma tahan jäätist". Pood = jäätis ja poe poole viiv tee = jäätis. Sellised seosed siis tema peas, aga nüüd ei ole vaja enam kaugemale minna. Jäätised teeb emme ja neid saab paari sammu kaugusel olevast sügavkülmast. Ja mis jäätis see ilma vahvlita on, niiet seda nõutakse ka veel juurde. Kõik ikka kodukootud. Nii on kõige parem.

Mango-banaanijäätis

(Allikas: Oma Maitse 08/2010)

300 ml vahukoort
175 g suhkrut
1 küps mango
1 küps banaan
1 sidruni mahl
vaarikaid

Vala koor ja suhkur potti ning kuumuta pidevalt segades keemiseni. Tõsta tulelt. Püreesta
mango ja banaan koos sidrunimahlaga. Vala hulka koor ja püreesta veel. Valmista jäätis jäätisemasinaga või pane külmakindla vormiga sügavkülma. Viimase puhul vahusta iga 30 minuti tagant, kuni segu hakkab külmuma. Serveeri värskete või külmutatud vaarikatega.

Üllatusest

Ma olen juba kuu ning 10 päeva olnud aasta vanem kui varem, kuid pole suutnud leida neid kõige õigemaid sõnu selle postituse jaoks. Hästi, räägin nii nagu asjalood olid.
Ühel neljapäevasel hilisõhtul, lausa öötundidel, juhtus üks huvitav lugu. Jõudsime Helsingist Tallinna umbes pool tundi enne südaööd. Sõitsime enne maale suundumist tanklast läbi. Kuna ma ei ole suuremat sorti Tallinna fänn, siis tekkis mul üksinda autos istudes ja kaaslast oodates kõhe tunne sisse, sest jälgides neid täispuhutud meesterahvaid, olin ma üsna kindel, et pikema silmitsemise peale tuleb lõpuks mõni veel miskit ütlema (Tallinna moodi ütlemist olen ma varem pealt näinud - see käis rusikatega). Sai siis see hirmufaktor läbitud ja võtsime suuna sihtpunkti poole. Ühel hetkel keeras autojuht sõnagi lausumata kuskile pimedas asuvasse parklasse. Appi, mis toimub! Mu peast jooksis sekunditega läbi sada mõtet, kaasa arvatud see tanklas kogetud hirm. Miks siia? Kas politsei? Mis juhtus? Ja veel kaks autot ees ootamas. Issver, kes need veel on? Ma ei saa mitte midagi aru? Kuni hetkeni, mil autost kargasid välja kolm tüdrukut täpiline karp ning lilled käes ja näod naerul.
Mul oli sünnipäev ja mu imearmsad, maailma kallimad ning igas mõttes kõige-kõigemad sõbrannad olid otsustanud mind üllatada. Ilmselgelt olin ma sõnatu. Olen siiani. Sellest täpilisest karbist ma ei loobu, tass koos kohvidega täidab oma ülesannet ja mälestus ise on kulda väärt kraam mu laekas.

If you live to be a hundred, I want to live to be a hundred minus one day, so I never have to live without you. (Winnie the Pooh)

Suitsulõhe võileivad

Avan silmad ja mulle vaatab läbi õhukese valge kardina vastu helesinine taevas. Nii taevast kui ka päikesepaistest võib aimata kevadet. Ringutus ja mõte "Täna tuleb ilus päev". Hommikukohvi, nägu suunatud aknast välja. Mõnus - kohvi, mina ja kevadine hommik. Ja siin see unistus lõppes. "Emme, mina tahan ..." See oli uni, ilus, aga uni. Mida ma sellest kaasa võtan - mõtte "Täna tuleb ilus päev". Ma lihtsalt pean seda endale sisendama, isegi kui see petab mu lootusi, aga ma vähemalt ei saa öelda, et pole proovinud.
Mina, Pärdik ja tavapärane hommikune segadus - päev võibki alata. Seekord aga ühe korraliku hommikusöögiga. Kena pai kõhule. Ja kui seal peal on veel midagi nii head nagu kuumsuitsulõhe, siis on see ka paitus keelele. Vahel ikka tuleb ennast selliste lihtsate maisete naudingutega hellitada. Üldiselt on meesperel hommikuti kõhud nii tühjad, et eelnev vaaritamine ei tule kõne allagi - söök peab olema laual ja kohe! Seega üks, kaks, kolm ja valmis

Suitsulõhe võileivad
(Allikas: Oma Maitse 08/2010)

125 g kuumsuitsulõhe
125 g kodujuustu
0,5-1 tl Dijon sinepit
törts sidrunimahla
2 viilu Leiburi mitmevilja röstsaia
0,25 kurki
beebispinatit
kirsstomateid
musta pipart

Tükelda kala väiksemateks tükkideks ja sega kodujuustu ning sinepiga. Maitsesta sidrunimahla ja musta pipraga. Soovi korral lisa soola.
Rösti saiad (soovitatavalt ahjus, siis jäävad krõbedamad) ja kata need kalakattega, kurgiviilude ja beebispinatiga. Lisa ka peale sektoriteks lõigatud kirsstomat, mis lisab veel mahlasust.
Mekib hästi!

Tomati-mozzarellapirukas

Kes ütleb mulle tõtt, tõtt ja alati tõtt? Kasvõi läbi lillede, aga ta ei püüa ehitada mulle õhulosse. Kes on mu kõrval isegi siis, kui ta mind ei mõista ja minuga ühist arvamust ei jaga? Kes teab täpselt, mida ma vajan või tegema pean, isegi kui seda eitan?

N:"Aga ma homme kontrollin sind ... See paneb nagu ehk rohkem toimetama. Ja sa tee sama mulle
E:"usu mind, et ei pane. Ma pole loll, et vabandust ei leia"
Hetk hiljem.
E:"okei, sa võid mind innustada. Ehk aitab"
N:"Ma oleks seda nkn teinud"

Minu õde!

Tomati-mozzarellapirukas

(Allikas: Toidutare)

Põhi:
1,5 dl nisujahu
1,5 dl täisteranisujahu
0,5 tl ürdisoola
125 g võid
1 dl basiiliku lehti
Kate:
200 g mozzarella juustu
2 dl 10% hapukoort
2 muna
1 dl jagu peekoni taisemat osa
2 suuremat tomatit
sidrunipipart
vahemere ürdisegu
ürdisoola

Taina jaoks sega köögikombainis jahu, sool, või ja basiilikulehed purujaks. Lisa 2 sl külma vett ja sega, kuni hakkab moodustuma tainapall. Võta mass anumast välja ja mudi käte vahel ühtlaseks. Seejärel suru 26 cm läbimõõduga ahjuvormi põhja ja äärtele.


Katte tegemiseks sega kokku hapukoor ja munad. Riivi hulka mozzarella juust. Haki peekoni taisem osa ja lisa täidisele. Maitsesta sidrunipipra ja ürdisoolaga. Vala kate tainale ning aseta peale tükeldatud tomatid. Puista üle sidrunipipra ja vahemere ürdiseguga. Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.
Kaunista basiiliku lehtedega ja serveeri soojalt.

Juuretisega sai

Kas sa mäletad, kuidas vanaisa silmi pilgutamata küüslauku sõi? Alati hammustades proteesid naksusid ja küüslaugud olid nagu ta maiuspalad. Kas sa mäletad vanaema pannkooke, tema vaarikamoosi ja -põõsaid? Neid magusaid tikreid, mille kestad me tühjaks imesime ja pikad vaarikad, kuhu peitu pugesime. Või mäletad sa hoopiski vanaisa kommipaberist meisterdatud laevukesi? Nii lihtsad, kuid põnevad. Neid leidus iga riiuli peal, suuri ja väikeseid. Ja vanaema lilled? Mäletad? Imeline. Tema siiras rõõm igast võrsest, õiest ja muutusest. Kuidas ta meid lilledega kursis hoidis. Alati kui teda külastasime, seadsime vanaema sabas sammud lillede juurde ja saime teada, kes langetas õie, kes õitseb või hakkab õitsema ja palju muud. Armastus, kogemus ja vilumus igas ettevõtmises. Seda leidus ka tema saiades. Kas tunned veel vanaema kuldsete saiade maitset oma mälestustes? Oi, ma mäletan. Tumeda koore ja kuldkollase sisuga. Kunagi polnud see söögilaualt puudu ja alati serveeriti või ja vorstiga magusa tee kõrvale. Kuidas ta seda veel lõikas - süles.
Ja tead, mis veel - ma tunnen puudust ema tehtud saiadest. Traditsioonilistest saiapühapäevadest, mil me istusime teleka ees põrandal isa meisterdatud siniste taburettide taga ja sõime ahjusooje saiaviile võiga ning rüüpasime külma piima kõrvale. See maitse ja need lihtsad kooslused. Mäletad?

Millised on sinu magusaimad mälestused?




Juuretisega sai
(Allikas: Kokkama Ragnega)

Ma ei ole pädev õpetusi jagama (retsepti ja juhised leiab Ragne blogist), kuid oma hästi õnnestunud pätsikest sooviksin jagada küll.
Ärge saage valesti aru, see pole mu esimene. Hea saiani oli üsna pikk tee. Juuretistega saiade tegu alustasin leivajuuretisega, kuid nüüdseks on nii leival kui saial oma "pojuke" kõrvale pandud.
Infoks veel nii palju, et esimene sai oli nätske ja sitke, kuid ära söödi ikkagi. Järgmised läksid vahelduva eduga - õnnestusid üle ühe. Viimane on aga kaua tehtud kaunikene. Kui kõrvale jätta unisusest tingitud suhkru üleküllus tainas ( 3 sl asemel 3 dl ), siis võib öelda, et ideaalne sai.
Seega, katsetasin, kannatasin, ei loobu, vaid jätkan!

Paprika-tomati püreesupp

Kui sa õhtul endalt küsid, milline oli kõige ilusam hetk päevast, kas sul on sellele küsimusele vastus? Mille üle sa täna uhkust võid tunda? Mis sulle rõõmu tõi? Mis sind muserdas ja mida sa ise saaksid selles osas ette võtta?
Ennast tuleb aeg-ajalt raputada, et pea selgeks saada ja õige siht seada. Üsna tihti eksin sellelt teelt. Ilmselt seepärast, et ma longin, pea norgus.
Ilusaim hetk päevast - poja saatis õhumusi näota rauast kujule. Uhkust tundsin oma fotode üle, tehtud kodutööde ja supi üle. Rõõmu tõid loomulikult magusad hetked, supp ning jalutuskäik õues koos perega, naeratuse said näole pärdiku lollused. Halbadest asjadest me ei räägi.

" ... naeratan, kuid tunnen veidi külma enda sees ..."


Paprika-tomati püreesupp (mugandatud)
(Allikas A. Kang Süües terveks ja kauniks)

1 sl õli
1 punane sibul
3 küüslauguküünt
0,5 tl tšilliga maitseainesegu
1 punane paprika
1 kollane paprika
3 porgandit
1 purk purustatud tomateid (400 g)
3 dl vett
1 öko kanapuljongikuubik
2 tl tumedat suhkrusiirupit
2 sl maitsestamata toorjuustu
1 tl vahemere ürdisegu
1 tl ürdisoola

Kuumuta potis õli. Lisa hakitud sibul, tšilliga maitseaine ja küüslauk. Kuumuta mõni minut. Seejärel lisa tükeldatud porgandid ja paprikad. Kuumuta veel mõni minut. Lisa purustatud tomatid, kuum puljong (vesi + puljongikuubik) ja suhkrusiirup. Keeda tasasel tulel 15 minutit. Püüa köögivilju mitte üle kuumutada ega keeta, muidu kaob paprika mõnus värske maitse. Kergelt krõmpsuga saab blender hakkama. Seega, kui köögiviljad piisavalt küpsed, siis lisa toorjuust, ürdisegu ja -sool ning püreeri ühtlaseks. Väga hea soojendaja talvisel ajal!

Piparmündikommidega šokolaadimuffinid

Eelmisel aastal ma panin kirja terve rida uusaastalubadusi. Silmad maas pean tunnistama, et ei suutnud neist ühtegi nii täide viia nii, et need oleks juurdunud. Sel aastal ma ei vaevunudki lubadusi välja mõtlema ega üles kirjutama. Ma ju tunnen ennast - puhas paberi raiskamine.
Siiski, ma ei luba midagi, aga küpsetiste ja maiustuste kogust püüan oma köögis vähendada. Ilmselt praegune postitus pole piisav tõestus selleks. Mu ema ütleks vist "See on loll, kes vabandust ei leia", aga mina ütlen "Nädalavahetusel ju võib".



Piparmündikommidega šokolaadimuffinid
(Allikas L. Virkus, P. Enden "Talvetoidud")

4,5 dl jahu
2,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0,75 dl kakaopulbrit (tumedamate muffinite
saamiseks soovitan rohkem panna)
1 dl purustatud Fazer Marianne komme
0,5 soola
2,5 dl kuuma vett
1 dl õli
1 tl äädikat
korgitäis või kaks Minttu likööri (soovi korral)

Kuumuta ahi 175 kraadini. Valmista ette muffinivormid.
Sega omavahel jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja kommipuru. Seejärel lisa kuum vesi, õli, äädikas ja liköör. Sega ühtlaseks ja tõsta tainas muffinivormidesse. Küpseta 175-kraadises ahjus 25 minutit.

Piparkoogimaitseline britakook

Kas sul on hetkel mõni südamesoov? Minul on, päris suur. Mittemateriaalne. Neid soove on veel ja rohkem, aga kui saaks, siis selle viiks esmajärjekorras täide. Hästi, kuldkala mul pole ja nii lihtsalt imesid ka ei juhtu, aga jään lootma lootusele. Seni aga pühin mured su kaelast, sikutan suunurkadest naeratuse näole ja teen pai, et tunneksid, kõik on hästi. Ja kui ei ole, siis k i n d l a s t i läheb hästi!

Jah, nõnda ma teeksin igale enda kallile inimesele. Täpselt nagu ka seda kooki. Tahtsin pakkuda neile vaheldust traditsioonilisele jõulukringlile. Mõeldud, tehtud, aga oi, beseega olin kimpus. Jäi puudu, vajus alla ja mida kõike veel. Tundus olevat lootusetult lootusetu üritus. Kook sai lauale. Ah, käib kah, oli minu mõte. Ja ühtäkki läks üks tükk, järgmine ja kolmaski. Mis saaks olla parem kiitus kui see, et küsitakse juurde. Just nii ongi omadega - kiidavad, julgustavad, lohutavad ja kui kisubki veidi viltu, siis öeldakse "Ah, ära süüakse nagunii" ja seegi peab paika.


Piparkoogimaitseline britakook
(Allikas: L. Virkus, P. Enden "Talvetoidud")

Põhi
125 g võid
2 munakollast
1 dl suhkrut
1 dl piima
1,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl kaneeli

Beseekiht
2 munavalget
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl kaneeli
2-3 sl mandlilaaste

Kreem
2 dl vahukoort
250 g kohupiima
2 dl külmutatud pohli
1 dl pohlamoosi
50 g piparkooke

Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkruga. Lisa vahustades ükshaaval munakollased. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, ingver, kaneel. Lisa kuivained piimaga vaheldumisi või-munavahule ja sega ühtlaseks. Laotas tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Vahusta munavalged kõvaks vahuks. Lisa vähehaaval juurde suhkur ja kaneel. Kata tainas ettevaatlikult munavalgevahuga. Küpseta 175kraadises ahjus 25 minutit. Lase jahtuda.
Kreemi jaoks vahusta vahukoor ja sega juurde kohupiima, pohlad, pohlamoos ja purustatud piparkoogid. Lõika põhi pooleks. Kata üks pool kreemiga nind tõsta teine pool peale. Lase jahedas pisut maitsestuda.

Maapähklivõiga trühvlid

Uskumatu, aga see on tõestisündinud lugu. Ükskord juhtus sedasi, et kuus sõpra said kokku kõige kiiremal, hullemal ja saginarohkemal ajal - päev enne jõululaupäeva.
Kõige veidram loo juures on see, et terve aasta jooksul sobiva ühise aja leidmine oli nagu heinakuhjast nõela otsimine. Ei sobi ühele, teisele, kolmandale jne.


Seekord, nagu tõeline jõuluime, said kõik võtta hetkeks aja maha, et üheskoos panna end proovile kokakunstis - sõtkuda kättpidi toidukausis, higistada kuuma pliidi ääres ning lõpuks nautida ühist seltskonda ja saada suhkruüledoos maiustustest lookas laua taga. Põhimõtteliselt mitu kärbest ühe hoobiga.
Õhtus oli soojust, jõuluajale kohast ühtekuuluvust ja hoolivust. Sulandusid sõbrad, mõtted ja maitsed.


Maapähklivõiga trühvlid
(Allikas: Made just right)

1/4 cup toorjuustu
1 ½ cup tuhksuhkrut
1 cup maapähklivõid
1 cup krutoone või 2 viilu röstsaia
1/4 tl kaneeli
1/4 tl meresoola
1 tl vaniljeekstrakti
200 g tumedat šokolaadi
1 sl õli

Kui sul pole krutoone, siis lõika röstsaia viilud väikesteks kuubikuteks ja rösti ahjus krõbedaks. Seejärel sega suures kausis kokku maapähklivõi, toorjuust, tuhksuhkur, krõbedad saiakuubikud, kaneel, meresool ja vaniljeekstrakt.
Veereta segust väikesed ampsusuurused pallikesed, aseta need alusele ja tõsta 20 minutiks sügavkülma. Samal ajal sulata šokolaad vesivannil. Sega hulka 1 sl õli (neutraalse maitsega). Kui maapähklivõist pallid on külmunud, siis võta need sügavkülmast välja ja kasta iga pall sulašokolaadi, tõsta tagasi alusele. Kaunista ja lase jahedas taheneda.

Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme üleülehomme.