Fetajuustu ja arbuusisalat kanafileega

Tuttavad mul praktiliselt puuduvad. Sõpru on, aga piiratud koguses :) Ma ütleks, et see on isegi privileeg, kui saad olla mu sõber, sest lugu on nii - ma kas klapin või ei klapi üldse.
Kunagi ma imestasin, kuidas emal saab veel olla lähedane suhe sõbrannaga, kellega pole aastaid kohtunud ja kellest elatakse nii kaugel. Ühel hetkel aga see hääbuski. Hirmuga olen mõelnud, kas meie lähme sama teed - ühel hetkel oleme võõrad ja mõtleme "Jaa, kunagi saime hästi läbi". Aeg-ajalt on mul isegi tunne, et aeg teeb juba oma töö. Loodetavasti on see meelepete.

Sõbrad, mõtlen teile!

Fetajuustu ja arbuusisalat kanafileega

(Allikas: Pirkka)

5-6 keskmist kartulit

2 spl oliiviõli

1 tl tüümiani

0,5 tl soola

musta pipart

1 kimp jääsalatit

1 kimp hernevõrseid

150 g kurki

peotäis kirsstomateid

1 sektor arbuusi

180 g fetajuustu

Kaste

2 sl oliiviõli

1 sl punaseveiniäädikat

musta pipart

Lisaks

Meemarinaadis kanafileed

Kuumuta ahi 225 kraadini. Pese kartulid hoolikalt ja lõika sektoriteks. Kui tundub, et koor on liiga paks või selliselt kartulid ei maitse, siis võid ka koorida. Sega kausis õli, pipar, tüümian ja sool. Lisa kartulisektorid ja sega läbi. Vala need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 225-kraadises ahjus 15-20 minutit (kuni kartulid on küpsed).
Pese jääsalati lehed, kuivata ja rebi serveerimisvaagnale. Rebi juurde ka hernevõrsed (jäta mõni krussis osa kaunistuseks). Viiluta kurk, poolita kirsstomatid ja tükelda arbuus. Küpseta pannil kanafilee tükid. Sega purgis kokku kastme komponendid.
Aseta kartulid salatilehtedele, lisa küpsetatud kanafilee, köögiviljad ja fetajuust. Kaunista krussis hernevõrsetega ja serveeri koos kastmega.

Rabarberi-kookosekook

Ma olen piinelnud pikemat aega vaimuvaesuse käes ja praegune hetk pole teps mitte parem kui varasemad. Siiski, ühtteist mul ikkagi öelda oleks.

Näiteks, ma ei saa aru inimestest, kes peavad ennast maailmanabadeks. Kes arvavad, et kõik see, mis nad suust välja ajavad on õige ja sulatõsi. Kõik see, mida nad teevad on samuti õige ja kõigist kõige paremini õnnestunud. Neil endil ei ole ühtegi viga küljes. Võiks lausa öelda, et täiuslikkuse etalonid (nendi enda meelest). Nemad nimetavad seda uhkust tundes enesekindluseks. Mina mitte. Üks asi on enesekindlus ja teine asi ninakus!

Ilma igasuguse irooniata, puhtast südamest ja sooja hingega valmistasin ühel ilusal kevadhommikul selle koogi. Rabarberid saadi küla pealt kokku aetud. Ühed pikukesed varred oma peenralt ja teised naabritelt. Leidub veel häid inimesi - vastutulelikke ja lahkeid. Igatahes, kokku sai tagasihoidlik, kuid piisav kogus hapukaid magusa koogi sisse.

Minu inimestele!

Põhi

100 g kookosrasva

1 dl suhkrut

2,5 dl jahu

(soovi korral 1 tl vaniljesuhkrut)

1 tl küpsetuspulbrit

1 muna

Täidis

300 g rabarbereid

2 sl maisitärklist

2 dl kookospiima

1 muna

1 dl suhkrut

(soovi korral 2 tl vaniljesuhkrut)

Keera ahi sisse 200 kraadi peale. Põhja tegemiseks mõõda kaussi toasoe kookosrasv ja kuivained. Näpi purujaks massiks. Lisa muna ja sega ühtlaseks tainaks.
Kata koogivorm (24 cm) küpsetuspaberiga. Suru tainas jahuste sõrmede abil koogivormi põhja ja äärtele. Eelküpseta koogipõhja 5 minutit.
Tükelda rabarberid ja sega maisitärklisega. Vispelda kokku kookospiim, muna ja suhkur. Kata koogipõhi rabarberitega ja vala peale kookospiima-munasegu. Küpseta kooki umbes 30 minutit 200kraadises ahjus, kuni see on pealt kuldpruun.

Rabarberimuffinid

Poolteist nädalat tagasi käisin ma õunapuu all rabarbereid piilumas. Lausa üle päeva, aga ükskõik, kui palju ma neil ka silma peal hoidsin ja pikemalt silmitsesin, pikkust nad ikkagi ei visanud. Meeled aga töötavad kevadega ühes taktis ja nõuavad rabarberikooki. Kui kodust ei saa, siis tuleb poodi minna. Mitte koogi, vaid varte järele. Ei jõua enam kauem kannata. Mõelda vaid rabarber, kookos, kaneel ja mida kõike veel üheskoos. Kunagi ütles õde mulle, et ma ei topiks seda kaneeli igale poole. Mis ma sinna teha saan, kui mulle maitseb kaneel. Hästi, püüdsin ennast tagasi hoida ja seda kasutada, vaid äärmisel juhul. Aga, mis on üks rabarberiküpsetis või õunakook kaneelita - lihtsalt üks kook. Siinkohal on see maitseaine igati õigustatud . Nii saigi südamerahuga tehtud terve plaaditäis sääraseid kiireid ja lihtsaid muffineid ja kaneeliga ma EI koonerdanud.

 Rabarberimuffinid

(mugandatud allikast Selver)

Tainas

3,5 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 dl rafineerimata suhkrut

1 muna

1,5 dl kookospiima

1 dl õli

1 tl kaneeli

250 g rabarbereid

Peale:

2 sl suhkrut

1 tl kaneeli

Kõigepealt pane valmis muffinipann - aseta igasse pessa paberist muffinivorm. Kuumuta ahi 175 kraadini.
Sega omavahel kuivained: nisujahu, küpsetuspulber, suhkur ja kaneel. Teises kausis vispelda kokku muna, kookospiim ja õli. Vala munasegu kuivainete hulka ning sega kiirelt ühtlaseks. Seejärel lisa tükeldatud  rabarberid ja sega läbi. Tõsta tainas muffinivormidesse, puista peale suhkru-kaneelisegu ja küpseta 175-kraadises ahjus 15-20 minutit.

Juustupirukas naadiga

Esimene päikesepõletus on käes.  ˇ
Esimesed seemned mullas.  ˇ
Esimene rabarberipirukas tehtud.  ˇ
Esimene naadipirukas küpsetatud. ˇ
Nõgese kõrvetus ka käes. ˇ

Sai siis nädalavahetusel aiamaal palju tööd tehtud. Kaevatud, riisutud, mullas tuhnitud ja lõpuks ka seemned maha pandud. Ja kõige lõpuks ütles mu ema "Kes oleks seda uskunud, et Eneli paljaste kätega sõnnikut laotab". Ma olen 100% nõus. Poleks ise ka seda kunagi võimalikuks pidanud, aga mis teha, kui hoog sees ja huvi suur ning väärt kraami liiga vähe, et seda lausa peab peenarde vahelt veel kokku kraapima ja õigete kohtade peale sättima. Nüüd aga tuleb kõige põnevam aeg, kui kõik mahapandud oma päid mulla alt välja hakkavad pistma. Värsked ja rohelised. Seni aga katsetame nõgeste, murulaugu ja naadiga. Peotäis aiamaalt kaasa ja hommikune pirukas ahju.

Ilusat kevadet!

Juustupirukas naadiga

(mugandatud allikast Oma Maitse 05/2012)

Põhi:

175 g võid

2 dl täisterarukkijahu

1,5 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 munakollane

1 sl külma vett

Täidis:

4 muna + 1 munavalge

250 g ricotta't

1 dl rõõska koort

3 dl riivitud juustu

0,5 tl soola

sidrunipipart

suur peotäis  naadivõrseid ja rohelist sibulat

Purusta köögikombainis või, jahu ja sool sõmeraks. Lisa segamist jätkates küpsetuspulber, munakollane ja nii palju vett, et moodustuks koos püsiv pall. Püüa mitte üle segada. Pane tainas toidukile sisse ja hoia üks tund külmkapis. Seejärel rulli ümmarguseks kettaks ning aseta võiga määritud või  küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi (24 cm). Aseta 20 minutiks külmkappi. Kuumuta ahi 200 kraadini ja eelküpseta pirukapõhja ahju keskosas umbes 10 minutit (kuni põhi kergelt pruunistub).
Täidise jaoks sega munad ja munavalge, ricotta ning rõõsk koor. Lisa juust, kuid jäta peotäis alles. Maitsesta sidrunipipra ja soolaga ning lisa hakitud naadilehed ja roheline sibul.
Kata pirukapõhi järelejäänud peotäie juustuga ning vala peale täidis. Küpseta 180-kraadise ahju alaosas 25-30 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kuldpruun.