Vaarikakook

Käes on sula ja minu Saaremaalt toodud marjad, mis siiani kenasti rõdu peal külmas seisid, tuli ära kasutada.
Eelmisel nädalavahetusel tegin mustikapirukat, mis viis lausa keele alla. Seega otsustasin selle retsepti põhjal teha vaarikakoogi, kuid pisikeste muudatustega.

Põhi:
100 g võid
5 sl suhkrut
1 tk muna
2 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
2 dl hapukoore ja 15 % rõõsa koore segu
1 tk muna
5 sl suhkrut
2 tl vanilliinsuhkrut
5 dl vaarikaid
2 tl kartulitärklist

Segasin omavahel kuivained. Vahustasin või suhkruga kohevaks ning lisasin vahustamist jätkates muna. Seejärel segasin juurde kuivainete segu. Katsin koogivormi põhja taignaga
Täidise jaoks segasin ühtlaseks hapukoore ja rõõsa koore ( sest maitsestamata jogurtit polnud ), mille lisasin suhkruga vahustatud ning vanillisuhkruga maitsestatud munale. Vaarikad segasin hoolikalt kartulitärklisega ning laotasin taignale. Seejärel valasin peale muna-hapu- ja rõõsa kooresegu.
Küpsetasin 30 minutit 175kraadises ahjus. Hiljem serveerisin vaniljejäätisega, mis sobis väga hästi koogi juurde, sest vaarikad oli hapukad.

Porgandikeeks

Juba umbes sõbrapäevast alates, mil ma ostsin endale silikoonist roosikujulise keeksivormi, mõlgub mõttes Angeelika Kangi raamatust "Süües terveks ja kauniks" pärit porgandikeeks. Kuna järjekorras on olnud mitmeid maitsvaid küpsetisi, siis jõuangi selleni alles täna, kui maitsva supi keetmisest jäi järgi mõni porgand.

Siin siis retsept:

1 muna
1 dl piima
1 dl õli
4 dl riivitud porgandit
3 dl täisterajahu ( või 1,5 dl rukkijahu + 1,5 dl nisujahu )
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
0,5 tl soola
0,5 dl hakitud pähkleid
2 dl fariinsuhkrut

Enda imestuseks tegin järgnevalt kõik täpselt nii nagu retseptis kirjeldatud.
Kõige pealt riivisin porgandid ja hakkisin pähklid. Seejärel kuumutasin ahju 175 kraadini. Segasin muna, piima, õli ja riivitud porgandi. Teises kausis segasin jahu, küpsetuspulbri, vanillisuhkru, kaneeli, soola, hakitud pähkli ja fariinsuhkru. Valasin piimasegu jahusegusse ja segasin kergelt läbi. Valasin taigna keeksivormi ja küpsetasin 40 minutit.

Lõpptulemus oli täpselt selline nagu raamatus kirjas "Fantastiline ja kerge porgandikeeks kaob laualt hetkega".

Kuldne apelsini-köögivilja püreesupp krõbedate grahamsaia kuubikutega

Otsustasin täna teha midagi kiiret, lihtsat ja kerget, sest eilne õhtusöök oli aeganõudev. Kapis oli värskeid porgandeid, Saaremaalt toodi külakostiks õunu ning kartulitest pole puudust. Kuna ma juba ammu olen tahtnud teha Angeelika Kangi raamatust "Süües terveks ja kauniks" apelsini-köögivilja püreesuppi, siis oli mul täna suurepärane võimalus seda katsetada, sest isegi üks apelsin seisis üksikult köögikapi peal.
Lõin raamatu õige koha pealt lahti ja vaatasin üle retsepti. Kuna mu liikumisvõimalused on juba peaaegu nädal aega piiratud, siis juurselleri järgi ei saanud ma lipata. Seega ei valminud minu supp täpselt retsepti järgides, vaid olemasolevate vahenditega arvestades.

4 porgandit
1 väike sibul
4 kartulit
5 väiksemat õuna
1 apelsini mahl
1,5 l kanapuljongit
u. 150 g maitsestamata sulatatud juustu
ürdisegu
pipart
Lisaks:
5 viilu grahamsaia

Esmalt tükeldasin porgandid kuubikuteks, hakkisin ära sibula ning kuumutasin neid potis, kuhu lisasin supilusika jagu oliiviõli. Peale seda valasin üle kanapuljongiga ning lasin keskmisel kuumusel keeda. Samal ajal tükeldasin kuubikuteks kartulid ning lisasin porganditele. Seejärel koorisin ja tükeldasin õunad ning tõstsin potti teistele seltsiks. Kui koostisained olid pehmed, tõstsin poti tulelt ning pigistasin sisse apelsinimahla, lisasin sulatatud juustu ja püreerisin nuimikseriga ühtlaseks. Maitsestasin ürdimaitseaine ja pipraga.
Serveerisin grahamsaia kuubikutega, mille röstisin ahjus kuldseks.
Minule, kui suurele püreesuppide armastajale, oli see küll üks mõnus õhtusöök.

Vabariigi aastapäev

Sellise tähtsa päeva puhul oli mul plaanis midagi pidulikumat teha. Kuna meil on parajasti ka külalised, siis oli rohkem põhjust pingutada.
Kahjuks ei jõudnud ma eriti menüü peale mõelda, sest meie väikene Pätu vaevles mitu päeva kõrges palavikus ja mul ei jagunud muuks aega, kui hellituste jagamiseks oma kullatükile.
Eile õhtul, kui Pätu tudus, tuuseldasin ma ringi toiduportaalides, et leida midagi kiiret, lihtsat ja maitsvat tänaseks päevaks. Toidutarest ( küll see on ikka tore paik )leidsin valge šokolaadi toorjuustukoogi, mis nägi nii ahvatlev välja. Mõtted keerlesid korduvalt selle ümber, kuid magama minnes otsustasin, et tahan midagi võimalikult eestipärast. Sellest tulenevalt otsustasin kasutada kodus leiduvaid toiduained ja neist midagi nö. kokku keerata. Viimane on lausa suurepärane väljend minu tänasele köögis toimetamisele:)
Tugevamaks toiduks ( nimetagem seda siis pearoaks ) tegin metsseapõrsast ahjus ning magustoiduks rukkileivapõhjal kohupiima-vahukoore kooki.

Rukkileivapõhjal kohupiima-vahukoorekook

Jällegi, lähtusin oma lemmikpaigast Toidutarest leitud retseptist Valge šokolaadi ja toorjuustu tort, kuid tegin omamoodi.

Põhi:
8 viilu rukkileiba
u. 70 g võid
Kate:
500 g teralist kohupiima
400 g maitsestamata jogurtit
2 muna
200 ml vahukoort
2 dl suhkrut
6 želatiinilehte
vanillisuhkrut
Pirkka piparmündipallikesi

Pudistasin peeneks leiva, segasin sulatatud võiga ja küpsetasin 10 minutit 175kraadises ahjus.
Katte jaoks segasin omavahel kohupiima, maitsestamata jogurti ning vahustatud munakollased ( vahustasin seepärast, et koogile rohkem kohevust saada ). Seejärel panin želatiinilehed 10 minutiks külma vette. Samal ajal vahustasin ära munavalged poole suhkru kogusega ning vahukoore teise poole suhkru kogusega. Vahukoore maitsestasin vanillisuhkruga.
Kui ained olid vahustatud, siis pigistasin poolikust apelsinist mahla potti ning kuumutasin pliidil kuumaks. Seejärel pigistasin želatiinilehtedest vee välja ja sulatasin kuumas apelsinimahlas. Lasin natukene jahtuda ja lisasin mikserdades kohupiima-jogurti-munakollase segule. Peale seda segasin vaikselt sisse munavalge ja hakitud piparmündipallid ning lõpuks vahukoore. Valasin segu jahutatud põhjale ning panin külma tahenema.
Kaunistasin enne serveerimist. Kaunistusteks kasutasin Dr. Oetker`i tordikaunistusi ( sinist värvi ), mille purustasin peeneks, hakitud tumedat šokolaadi ja mandlijahu.
Tulemus oli suurepärane. Kuna ma olen igasuguste piparmündi maiuste fänn, siis need Pirkka pallikesed olid nii mõnusad koogi sees. Koogipõhi, aga oleks võinud olla küpsistest ( digestive või selga kakao ). Maitse ei olnud halb, vaid mahe, kuid mulle meeldivad muredad koogipõhjad ja see ei vastanud minu ootustele. Täidis ise aga oli täpselt see õige maitse keele peal, isegi rohkemgi veel - mõnusalt kohev ja suussulav koos piparmündimaitseliste tükikestega.

Šokolaaditäidisega kringel

Tõepoolest, aega võttis, aga asja sai. Kui ma oma õelt palusin abi blogi pealkirja välja mõtlemiseks, siis ütles ta selle peale "Lõpuks". Jah, ju teised on sellele rohkem mõelnud kui ma ise.

Tegelikult pidin ma alustama seda kõike muul põhjusel kui praegu. Nimelt, eelmisel kevadel ostsin endale Kirsten Hartvig`i raamatu "Kiirete ja tervislike retseptide raamat". Siiani ei ole see mu köögis rakendust leidnud, kuna olin jahmunud võõrastest teadmatutest koostisosades, mida retseptid sisaldavad. Hiljuti tekkis aga mõte, et võtan eesmärgiks katsetada läbi kõik need põnevad toidud ning ühtlasi jagada oma kogemusi teiste kokkamishuvilistega.

Hetkel aga ei ole mu esimene postitus seotud selle raamatuga. Mõned päevad tagasi avastasin Toidutarest meeldiva üllatusena uusi huvitavaid retsepte, mida oleksin tahtnud kohe katsetama hakata. Eile küpsetasin väga väga maistva mustikapiruka. Õhtul hakkas minu kullakallis sõbranna Kersti rääkima, et küpsetas toorjuustukoogi ning tegi endale blogi. Sattusin nii õhinasse, kuna olin ise just nautinud oma õnnestunud mustikapirukat ning otsustasin minna sama teed, mis Ketu - teha oma blogi võimalikult kohe:))

Täna, kui valmis minu maitsemeeli rahuldav kringel, otsustasingi asuda asja kallale. Siin ma nüüd olen :))

Pisut kringlist. Retsept Šokolaaditäidisega kringel on pärit Toidutarest. Minul ei tulnud see nii kuldne, kuna kasutasin grahamjahu, kuid kringel ise on täpselt selline nagu mulle maitseb - pealt kergelt mure ja seest üldsegi mitte kuiv. Muidugi rohkem mahlasust ei tee kunagi paha ;)