Thursday, November 24, 2011

Kohupiima-virsikukook

Muusika on see, mis isegi suurema une korral jätab mind veel viivuks ärkvele ja veel viivuks ja veel üheks ja teiseks ja ... Mida ilusam, mida sügavam, mida puudutavam, seda kaugemale lükkub uneaeg. See on hetk päevast, mida ma naudin kogu keha ja hingega. Vahel unustan, et muusika on teraapia. Täpselt see õige ravim, mida mul vaja. Kui selle taas avastan, olen jälle uuel real. Uus leht, uus hingamine, uus energia, uued mõtted, uus positiivsus. Ma olen energia, ma olen õnn.
Jah, me kipume unustama, kui vähe on õnneks vaja. Piisab esimesest lumest, esimesest pungast, esimesest soojast päikesekiirest. Piisab muusikast või ilusast soojast sõnast. Tee seda - paku oma kaugetele ja lähedastele killuke õnne. Sa oled rikkam kui arvata võid. Ulata oma pehme sõbralik käsi, poeta suust kõrvupaitavad sõnad, soojenda neid südamega ja oledki maailma pisut õnne toonud.
Kohupiima-virsikukook

Põhi
200 g digestive küpsiseid
110 g võid
Kate
500 g kohupiima
2 dl vahukoort
425 g purk virsikukonservi
125 - 150 g tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
4+3 tl želatiini
4+3 spl konservi siirupit

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru saadud puru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja pisut ka äärtele.
Jaga želatiiniportsud eraldi anumatesse (4 tl kohupiimamassi jaoks ja 3 tl virsikupüree jaoks) ja pane need 10 minutiks konservi vedelikku (4 tl kohupiimamassi jaoks ja 3 tl virsikupüree jaoks) paisuma.
Mikserda kokku kohupiim ja tuhksuhkur. Maitsesta vanillisuhkruga. Püreesta virsikud. Vahusta vahukoor.
Sulata želatiiniportsud vesivannil ja lisa need segades nii püreeritud virsikutele kui ka kohupiimamassile. Lõpuks sega viimasele juurde vahustatud vahukoor.
Nüüd vala pisut virsikupüreed koogi põhjale, seejärel tõsta juurde kohupiima-vahukooremass. Lõpuks kata pealt ülejäänud virsikupüreega. Võid kaunistuseks tõmmata noa või kahvliga triibud ja siiru-viirud sisse.
Pane kook vähemalt neljaks tunniks külma kohta tahenema.

Monday, November 21, 2011

Feta-avokaado-pastasalat kanafileega

Ma tunnen alati rõõmu selle üle, kui perekond saab kokku. See on ju nii haruldane võimalus, sest pooled õdedest-vendadest elavad üle lahe, ühed laveerivad Soome ja Saaremaa vahet ja õde on topelt hõivatud. Viimane tabas aga kolm kärbest ühe hoobiga - sõitis mulle külla ja nägi ka suured vennad ära. Nii me siin istusime, naersime ja nautisime, toitu ja veini muidugi.
Ometigi, ma ei saa aru, mis lugu on meestel lihaga - lihata toit pole toit. Üks teatas, et eelmise õhtu fetasalatist jäi näljane tunne ja teine, kes oma sõnul sööb ainult üks korda päevas (hommikul alustab ja õhtul lõpetab), tõstis ja tõstis salatit taldrikule ja küsis lõpuks:"Kas kõhu ka täis saab?"
Liha oli, pastat oli ja kõike muud head ka. Igatahes sain mina õppetunni ja lubasin, et järgmistel kordadel paitavad meeste kõhtusid seapraad ja kartulid. Saladuskatte all võin öelda, et see oli üks katteta lubadus :)

Tervist, rõõmu ja lõbusaid hetki päevadesse!

Pildi autor: Nele Hulkko

Feta-avokaado-pastasalat kanafileega

(Allikas: Pirkka)

250 g farfallepastat
375 g fetajuustu
1 punane sibul
250 g kirsstomateid
2 avokaadot
150 g kurki
1 pott rukolat
20 päikesekuivatatud tomatit
700 g meemarinaadis kanafileed
Kaste
½ dl balsamiäädikat
½ dl suhkrut

Esmalt valmista kaste. Pane kastrulisse balsamiäädikas ja suhkur. Kuumuta segades keemiseni, keeda nõrgal tulel 1-2 minutit, tõsta tulelt ja jahuta.
Seejärel keeda farfalled soolaga maitsestatud vees al dente, jahuta külma vee all ning nõruta. Küpseta kanafileed pannil valmis. Tükelda fetajuust ja avokaado, haki sibul, poolita kirsstomatid, tükelda kurk. Nüüd sega kokku kõik salati ained ja lisa peale päikesekuivatatud tomatid. Serveeri balsamiäädikast tehtud kastmega.

Kodujuustubruchettad

Minu emal on olnud kombeks öelda "Külas on hea, aga kodus veel parem". Jah, ma ei vaidle vastu, aga ma püüan alati pakkuda oma külalistele parimat, et liiga suur koguigatsus peale ei tikuks. Ja nii hea on käia külas külalislahketel inimestel. Mulle meenuvad sellega seoses mu vanaisa ja vanaema, kelle juurde sisse astudes pandi alati veekann tulele, lõigati vorstid, leiva- ja saiaviilud taldrikutele, täideti küpsisekausid ning külmkapist poetati lastele pihku iirisekommid. Vanaema pistis suhkrutüki suhu ning rüüpas alustaldrikult teed. Nii me istusime seal laua taga, jutustasime päevast, kohalikest uudistest, jälgisime, kuidas bussid graafikus püsivad ning pea igakord loetlesime üle kõik lapselapsed ning perekonnaliikmete sünnipäevad.
Nüüd olen mina see, kes paneb tee ja kohvi jaoks vee keema, lõikab leiva- ja saiaviilud, katab laua ning serveerib maiuspalasid. Koos külalistega rüüpame rohelistest tassidest hommikukohvi ning ampsame kõrvale rohekas toonis tervislikke kodujuustubruchettasid.

Mida pakud sina oma külalistele?

Pildi autor: Nele Hulkko

Kodujuustubruchettad
(Allikas: A. Kang "Süües terveks ja kauniks!")

4 viilu ciabattat või täisterasaia
2 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt
200 g kodujuustu
1 avokaado
1 tomat või peotäis kirsstomateid
1 sl rohelist pestot
Soovi korral maitsestamiseks laimipipart

Pintselda ciabatta või täisterasaia viilud oliiviõliga ning rösti 250-kraadises ahjus 5 minutit. Hõõru röstitud viilud pooleks lõigatud küüslauguküüntega.
Tükelda avokaado. Haki tomat või poolita kirsstomatid. Sega kokku avokaado, tomatid ja pesto. Soovi korral maitsesta laimipipraga. Kata leiva-/saiaviilud seguga ja naudi.

Pildi autor: Nele Hulkko

Friday, November 18, 2011

Singi-juustupirukad

Uskumatu, kuidas on võimalik pisiasjadega oma kaaslasi mõjutada. Nüüdseks on meist vist igaüks jõudnud kedagi mingi pisikuga nakatada. Pillelt saime ahjuciabatta sõltuvuse, tänu Kaddile mängib iga päev mul taustaks Sarah McLachlan'i "Angel" ja Liina üllatas meid imemaitsvate spinatipirukatega, mida me nüüd riburadapidi katsetame. Minu püreesupimaania tõttu on ka Ketust saanud üks püresupimaniaak. Ja Ketu, tema on igas asjas meister - šokolaadikoogid, lehttainasaiakesed, muffinid. Tema võtab ka kõige kergemini need pisikud külge ning teeb nendega katsetusi. Paraku ei ole mul peaaegu, et kunagi võimalik neid maitsta, aga ma ütlen ausalt, et Ketu oskustes ja heades tulemustes ma ei kahtle.



Singi-juustupirukad

(Allikas: Toidutare)

Tainas
150 g võid
1,75 dl piima
1 tl + 1,5 spl suhkrut
25 g presspärmi
5 dl jahu
1 tl soola
1 muna
Täidis (kogused vastavalt soovile. Minu puhul heldekäeliselt)
sinki
juustu
soovi korral maitserohelist
1 muna (määrimiseks)

Sulata 50 g võid ja jäta jahtuma. Sega 1dl käesooja piima 1 tl suhkruga ja lahusta selles pärm. Lisa 1 dl jahu ja klopi hästi läbi. Lisa 0,75 dl toasooja piima, 1,5 sl suhkrut ja muna. Klopi ühtlaseks. Lisa jahtunud sulatatud või.
Mõõda suurde kaussi 4 dl jahu ja 100 g külma võid ning haki noaga läbi, jättes või u 0,5–1 cm tükkideks. Vala vedel tainas jahu-või hulka, sega ühtlaseks. Kata kauss toidukilega ja pane vähemalt 4 tunniks külmkappi.
Haki sink, riivi juust. Rulli tainas jahusel laual (jahuga ei maksa koonerdada) ristkülikuks. Lõika noaga ruutudeks. Määri enne täidise lisamist iga ruut munaga. Seejärel pane lusikaga täidis tainaruudule ning tõsta nurgad vastamisi. Suru kahvliga ääred kinni. Kui kõik pirukad täidetud, siis aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lase soojas kohas tund aega rätiku all kerkida.
Enne ahju panekut määri pirukad pealt munaga ning küpseta 200-kraadises ahjus kuldpruuniks.

Thursday, November 17, 2011

Toorjuustu-hapukoorekook ehk Vaatame, mis kapis on

Hiljuti kondasin Tastespottingus ja otsisin ideid virsikute kasutamiseks. Mulle sattus ette lause "Sometimes, imperfection comes out delicious" ja täpselt sedasi ma võiksingi seda kooki ja tookordset koogitegu iseloomustada. Tihti on nii, et kui kõik tundub väga rappa minevat, siis lõpptulemus on hämmastavalt hea. Ilmselt me mõtleme üle, pingutame üle ja soovime ning loodame liiga palju. Vahel tuleb lasta end vabaks ning asjadel minna oma soodu, lenneldes.
Sealjuures mitte unustada head tuju ja rõõmsat meelt. Naeratus teeb alati head!


Toorjuustu-hapukoorekook
(Allikas: Nigella Ekspress - hea kiire toit)
(retsept mugandustega)

Põhi

200 g digestive küpsiseid
110 g võid
Kate
250 g maitsestamata toorjuustu
90 g tuhksuhkrut
250 g hapukoort
200 ml vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
3 tl želatiini
1 sl sidrunimahla + 2 sl külma vett

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru saadud puru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja pisut ka äärtele.
Pane želatiin 10 minutiks sidrunimahlaga segatud vee sisse paisuma. Sega toorjuust ja hapukoor tuhksuhkru ja vanillisuhkruga. Vahusta vahukoor.
Sulata želatiin veevannil. Seejärel lisa veidi jahtunud želatiin peene jaona ja pidevalt segades toorjuustu-hapukooresegu hulka. Viimasena lisa vahukoor, kergelt ja vahtu rikkumata.
Vala kate koogipõhjale ja lase külmas taheneda vähemalt 3 tundi kuni üleöö.

Saturday, November 5, 2011

Hommikused kaerahelbeküpsised

Appi, ma ei saa aru, mis on juhtunud minu mind-ei-huvita-kokkamine õega. Ta küpsetab juba kolmandat päeva järjest. Täiesti ise ja suurepäraselt. Ma ei saa ju alla jääda (hii-hii). Niiet, nädalavahetus on aeg, mil ma luban endale ükskõik mida. On aeg kookide küpsetamiseks, saiakeste tegemiseks, pannkookide ja paljude muude heade asjade jaoks. Üle pika aja pühkisin ma tolmu maha oma Nigella Ekspressilt ja leidsin sealt just laupäeva hommikusse sobivad küpsised. Ei midagi patust. Ja mis kõige parem - neid jagub ka pühapäeva hommikusse.
Mõnusat nädalavahetust!


Hommikused kaerahelbeküpsised
(Allikas: Nigella Lawson "Nigella Ekspress - hea kiire toit")

400 g purk magusat kondenspiima
250 g täistera kaerahelbeid
75 g kookoshelbeid
100 kuivatatud jõhvikaid
125 g seemneid: kõrvitsa-, päevalille-, seesamiseemneid
125 g soolamata maapähkleid

Kuumuta ahi 130 kraadini. Määri 23 x 33 x 4 cm ahjuvorm õliga. Vala kondenspiim suurele pannile soojenema. Samal ajal seda kokku kõik kuivained ning lisa soojale kondenspiimale. Sega läbi. Kalla segu õliga määritud ahjuvormi ning silu pind ühtlaseks. Küpseta tund aega 130-kraadises ahjus. Tõsta välja jahtuma ning 15 minuti pärast tee sisselõiked pikkupidi ja samuti risti. Lase täielikult jahtuda ning naudi.
Soovitatav valmistada eelmisel õhtul, et saaks hommikul nautida.