Sunday, January 15, 2012

Paprika-tomati püreesupp

Kui sa õhtul endalt küsid, milline oli kõige ilusam hetk päevast, kas sul on sellele küsimusele vastus? Mille üle sa täna uhkust võid tunda? Mis sulle rõõmu tõi? Mis sind muserdas ja mida sa ise saaksid selles osas ette võtta?
Ennast tuleb aeg-ajalt raputada, et pea selgeks saada ja õige siht seada. Üsna tihti eksin sellelt teelt. Ilmselt seepärast, et ma longin, pea norgus.
Ilusaim hetk päevast - poja saatis õhumusi näota rauast kujule. Uhkust tundsin oma fotode üle, tehtud kodutööde ja supi üle. Rõõmu tõid loomulikult magusad hetked, supp ning jalutuskäik õues koos perega, naeratuse said näole pärdiku lollused. Halbadest asjadest me ei räägi.

" ... naeratan, kuid tunnen veidi külma enda sees ..."


Paprika-tomati püreesupp (mugandatud)
(Allikas A. Kang Süües terveks ja kauniks)

1 sl õli
1 punane sibul
3 küüslauguküünt
0,5 tl tšilliga maitseainesegu
1 punane paprika
1 kollane paprika
3 porgandit
1 purk purustatud tomateid (400 g)
3 dl vett
1 öko kanapuljongikuubik
2 tl tumedat suhkrusiirupit
2 sl maitsestamata toorjuustu
1 tl vahemere ürdisegu
1 tl ürdisoola

Kuumuta potis õli. Lisa hakitud sibul, tšilliga maitseaine ja küüslauk. Kuumuta mõni minut. Seejärel lisa tükeldatud porgandid ja paprikad. Kuumuta veel mõni minut. Lisa purustatud tomatid, kuum puljong (vesi + puljongikuubik) ja suhkrusiirup. Keeda tasasel tulel 15 minutit. Püüa köögivilju mitte üle kuumutada ega keeta, muidu kaob paprika mõnus värske maitse. Kergelt krõmpsuga saab blender hakkama. Seega, kui köögiviljad piisavalt küpsed, siis lisa toorjuust, ürdisegu ja -sool ning püreeri ühtlaseks. Väga hea soojendaja talvisel ajal!

Piparmündikommidega šokolaadimuffinid

Eelmisel aastal ma panin kirja terve rida uusaastalubadusi. Silmad maas pean tunnistama, et ei suutnud neist ühtegi nii täide viia nii, et need oleks juurdunud. Sel aastal ma ei vaevunudki lubadusi välja mõtlema ega üles kirjutama. Ma ju tunnen ennast - puhas paberi raiskamine.
Siiski, ma ei luba midagi, aga küpsetiste ja maiustuste kogust püüan oma köögis vähendada. Ilmselt praegune postitus pole piisav tõestus selleks. Mu ema ütleks vist "See on loll, kes vabandust ei leia", aga mina ütlen "Nädalavahetusel ju võib".



Piparmündikommidega šokolaadimuffinid
(Allikas L. Virkus, P. Enden "Talvetoidud")

4,5 dl jahu
2,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0,75 dl kakaopulbrit (tumedamate muffinite
saamiseks soovitan rohkem panna)
1 dl purustatud Fazer Marianne komme
0,5 soola
2,5 dl kuuma vett
1 dl õli
1 tl äädikat
korgitäis või kaks Minttu likööri (soovi korral)

Kuumuta ahi 175 kraadini. Valmista ette muffinivormid.
Sega omavahel jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja kommipuru. Seejärel lisa kuum vesi, õli, äädikas ja liköör. Sega ühtlaseks ja tõsta tainas muffinivormidesse. Küpseta 175-kraadises ahjus 25 minutit.




Wednesday, January 11, 2012

Piparkoogimaitseline britakook

Kas sul on hetkel mõni südamesoov? Minul on, päris suur. Mittemateriaalne. Neid soove on veel ja rohkem, aga kui saaks, siis selle viiks esmajärjekorras täide. Hästi, kuldkala mul pole ja nii lihtsalt imesid ka ei juhtu, aga jään lootma lootusele. Seni aga pühin mured su kaelast, sikutan suunurkadest naeratuse näole ja teen pai, et tunneksid, kõik on hästi. Ja kui ei ole, siis k i n d l a s t i läheb hästi!

Jah, nõnda ma teeksin igale enda kallile inimesele. Täpselt nagu ka seda kooki. Tahtsin pakkuda neile vaheldust traditsioonilisele jõulukringlile. Mõeldud, tehtud, aga oi, beseega olin kimpus. Jäi puudu, vajus alla ja mida kõike veel. Tundus olevat lootusetult lootusetu üritus. Kook sai lauale. Ah, käib kah, oli minu mõte. Ja ühtäkki läks üks tükk, järgmine ja kolmaski. Mis saaks olla parem kiitus kui see, et küsitakse juurde. Just nii ongi omadega - kiidavad, julgustavad, lohutavad ja kui kisubki veidi viltu, siis öeldakse "Ah, ära süüakse nagunii" ja seegi peab paika.


Piparkoogimaitseline britakook

(Allikas: L. Virkus, P. Enden "Talvetoidud")

Põhi
125 g võid
2 munakollast
1 dl suhkrut
1 dl piima
1,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl kaneeli

Beseekiht
2 munavalget
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl kaneeli
2-3 sl mandlilaaste

Kreem
2 dl vahukoort
250 g kohupiima
2 dl külmutatud pohli
1 dl pohlamoosi
50 g piparkooke

Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkruga. Lisa vahustades ükshaaval munakollased. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, ingver, kaneel. Lisa kuivained piimaga vaheldumisi või-munavahule ja sega ühtlaseks. Laotas tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Vahusta munavalged kõvaks vahuks. Lisa vähehaaval juurde suhkur ja kaneel. Kata tainas ettevaatlikult munavalgevahuga. Küpseta 175kraadises ahjus 25 minutit. Lase jahtuda.
Kreemi jaoks vahusta vahukoor ja sega juurde kohupiima, pohlad, pohlamoos ja purustatud piparkoogid. Lõika põhi pooleks. Kata üks pool kreemiga nind tõsta teine pool peale. Lase jahedas pisut maitsestuda.

Sunday, January 8, 2012

Maapähklivõiga trühvlid

Uskumatu, aga see on tõestisündinud lugu. Ükskord juhtus sedasi, et kuus sõpra said kokku kõige kiiremal, hullemal ja saginarohkemal ajal - päev enne jõululaupäeva.
Kõige veidram loo juures on see, et terve aasta jooksul sobiva ühise aja leidmine oli nagu heinakuhjast nõela otsimine. Ei sobi ühele, teisele, kolmandale jne.


Seekord, nagu tõeline jõuluime, said kõik võtta hetkeks aja maha, et üheskoos panna end proovile kokakunstis - sõtkuda kättpidi toidukausis, higistada kuuma pliidi ääres ning lõpuks nautida ühist seltskonda ja saada suhkruüledoos maiustustest lookas laua taga. Põhimõtteliselt mitu kärbest ühe hoobiga.
Õhtus oli soojust, jõuluajale kohast ühtekuuluvust ja hoolivust. Sulandusid sõbrad, mõtted ja maitsed.


Maapähklivõiga trühvlid
(Allikas: Made just right)

1/4 cup toorjuustu
1 ½ cup tuhksuhkrut
1 cup maapähklivõid
1 cup krutoone või 2 viilu röstsaia
1/4 tl kaneeli
1/4 tl meresoola
1 tl vaniljeekstrakti
200 g tumedat šokolaadi
1 sl õli

Kui sul pole krutoone, siis lõika röstsaia viilud väikesteks kuubikuteks ja rösti ahjus krõbedaks. Seejärel sega suures kausis kokku maapähklivõi, toorjuust, tuhksuhkur, krõbedad saiakuubikud, kaneel, meresool ja vaniljeekstrakt.
Veereta segust väikesed ampsusuurused pallikesed, aseta need alusele ja tõsta 20 minutiks sügavkülma. Samal ajal sulata šokolaad vesivannil. Sega hulka 1 sl õli (neutraalse maitsega). Kui maapähklivõist pallid on külmunud, siis võta need sügavkülmast välja ja kasta iga pall sulašokolaadi, tõsta tagasi alusele. Kaunista ja lase jahedas taheneda.

Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme üleülehomme.

Saturday, January 7, 2012

Kena kuldne kringel

Tahaks anda. Südamest. Ei taha võtta, ei taha vastu. Võta. Minult sinule. Soojalt. Ahjusoojalt.

Panin sisse killuke hoolivust, pisut soojust, rohkelt pehmust. Maitsestasin kõige hea ja paremaga. Lisasin vürtsi. Pisut magusat muiet, rõsket naeru ja sirtsakat särtsu. Ja loomulikult, südamest tosin peotäit, ei ühtegi rosinat, vaid kuldset õnne.

Kallistused!


Kena kuldne kringel


Tainas
25 g pärmi
7-8 dl jahu
3 dl piima
½ muna
1 dl suhkrut
1 tl soola
100 g võid

Täidis
100 g võid
1 dl suhkrut
3-4 tl kaneeli

Taina jaoks sulata pärm käesoojas piimas, lisa juurde pool munast, sool ja suhkur. Seejärel sõtku vähehaaval juurde jahu ning viimaks lisa sulatatud või. Sõtku ühtlaseks. Lase kerkida rätiku all soojas kohas vähemalt pool tundi. Täidise jaoks vahusta või suhkruga. Maitsesta kaneeliga. Kui tainas on kerkinud, siis rulli see jahusel laual lahti. Määri peale täidis ning keera rulli. Lõika rull keskelt pikuti pooleks. Jäta ühest otsast lahti lõikamata. Seejärel põimi keerdu sättides lõigatud pinnad suunaga ülespoole. Pintselda veel pealt täidisega ning küpseta 175kraadises ahjus umbes pool tundi ehk kuni kringel on kuldne.

Friday, January 6, 2012

Šokolaaditükkidega küpsised

Mõni päev jõuab õhtusse ja ma avastan, et jäi päikese poole vaatamata. Ei ühtegi paitust päeva jooksul, mille oleks auga välja teeninud. Vahel on hetki, mil tahaks ennast päikese poole keerata tundes suurt vajadust ühe pika pehme ja lohutava pai järgi, mis ütleks "Kõik läheb hästi ja kõik läheb korda, paremaks tuhat miljonit korda" (Jäääär).
Ja mõnikord ongi kõik kõige paremas korras. Ei ühtegi murepilve pea kohal, ei ühtegi põhjust virisemiseks. Nendel hetkedel olen ma heas tuules. See on hea tunne. Olla rahul iseendaga, teistega ja kõige toimuvaga. Nautida igat hetke Ja nii oligi, siis kui me õega trühvlipalle veeretasime ja šokolaaditükkidega küpsiseid vormisime.

Teile aga, imelisi hetki uude aastasse! Rohkem hetki lähedastega. Rohkelt nautimust!


Šokolaaditükkidega küpsised
(Allikas: Meals)

1 3/4 cup nisujahu
3/4 tl küpsetuspulbrit
1 1/2 soola
1 1/2 cup hakitud šokolaadi
3/4 cup fariinsuhkrut
1/2 cup kristallsuhkrut
3/4 cup toasooja võid
1 suur muna
3/4 tl vaniljeekstrakti

Sega jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Nüüd vahusta või. Seejärel lisa vahustades juurde muna ja vanilliekstrakt. Lõpuks sega hulka kõik ülejäänud koostisained (jahusegu, šokolaad, suhkrud ). Vormi tihkest tainast pallikesed, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajuta lamedaks. Seejärel küpseta 190 kraadi juures 9- 11 minutit kuni küpsised on kuldpruunid. Lase jahtuda.
Ja mis muud kui külm piim klaasi ja küpsis kätte. Head maiustamist!





Monday, January 2, 2012

Jõhvika-kookosebiscotti'd

Möödusin kalendrist. 2011. Viimane leht. Punaselt "Ela nii, et sul oleks igasse kalendripäeva kirjutada midagi erilist"
Hästi. Täht tähe haaval maalisin "tänulikkus". Nii kaunilt, süvenenult ja südamest nagu kõik tänuväärilised, kes on ennast mu ellu maalinud. Minu aeg oma kaugelt lähedastega on viinud mind igatsuseni ja samas rahuloluni, et meis kõigis on olemas see vana ja tuttav mina ise. Ma ei oskaks tahta midagi paremat, siiramat ja südant soojendavamat, kui näha oma muidu tõsist ja sõnavaest venda rahulolust naeratamas ning innustunult juttu puhumas oma lapsepõlve mälestustest. Perekond on kõige süda. Keskpunkt. Perekond on see, mis oli, on ja jääb.
Aga, on inimesi, kes tulevad ja lähevad. Tulevad lihtsalt ja lähevad raskelt. Panevad koorma õlgadele, kivi südamele ja lahkuvad. Kui ei lahku, siis lasevad sul endal seda kõike kanda. Natuke abi oleks ilmselt palju palutud. Siiski, ühel hetkel tuleb ikkagi keegi, kes paneb õla alla. Ta võib olla väiksem kui sa ise, aga tema hingel on jõud. Sel on võime sind sirgeks ajada, sulle elu sisse puhuda ja koormat vähendada. Sel on võime anda jõudu, mille kõrval kivi südamel ei ole enam märkimisväärne raskus.
Kiidusõnad, tänusõnad. Vahel pole sõnu vajagi. Piisab pühendunud hetkedest, lühikesest telefonikõnest, sõnumist, jõulukaardist. Südamest minult sinule. Nii valmisid jõulude eel öistel tundidel jõhvika-kookosebiscotti'd ja lumised küpsised.

Võta see, mis su sees ja tee sellest midagi suuremat. Vaata oma ümber ja pühenda see kõik või ülejäänu või isegi see mitte midagi sinna, kus seda rohkem vaja.


Jõhvika-kookosebiscotti'd
(Allikas: The Fromagette)

2,25 cup jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,75 tl soola
6 spl toasooja võid
0,75 cup suhkrut
2 suurt muna
1 spl sidruni koort
1,5 tl vaniljesuhkrut
1 cup kuivatatud jõhvikaid
0,75 cup kookoshelbeid
200 g valget šokolaadi

Soojenda ahi 160-kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Sega ühes kausis esimesed kolm koostisosa (jahu, küpsetuspulber ja sool). Teises kausis vahusta või suhkruga. Seejärel mikserda ükshaaval hulka munad. Lisa riivitud sidrunikoor ja vaniljesuhkur. Vala juurde jahu ja sega ühtlaseks. Viimasena lisa jõhvikad ja kookoshelbed.
Vormi tainast kaks pikliku pätsikest ja tõsta need küpsetuspaberile. Küpseta 160-kraadises ahjus umbes 28 minutit, kuni need on küpsemad, kuid pealt heledad. Seejärel tõsta ahjust välja ja lase 10 minutit jahtuda. Lõika need lõikelaual umbes 1 cm paksusteks viiludeks ja aseta viilud uuesti küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lõikepind ülespoole. Küpseta kummaltki poolt 9 minutit. Jahuta.
Sulata veevannil valge šokolaad ja kasta küpsiste otsad šokolaadi sisse. Aseta tagasi ahjuplaadile ja lase jahedas taheneda.
Naudi tee kõrvale. Koos šokolaadiga lausa sulavad suus.




Sunday, January 1, 2012

Leib

Ma võtsin hoogu. Kaugelt ja kaua. Ja siin see ongi - minu esimene õnnestunud leib. See on neljas kahe nädala jooksul, kolmas ühe nädala jooksul ja teine ühe ööpäeva sees. Olen alles sama toores nagu mu esimesed, aga siiralt usun, et harjutamine teeb meistriks. Kapis on kolm purki kolme erineva eriaegadel võetud juuretistega. Kõik toimub katseeksitusmeetodil. Nüüd on juba uudishimu. Ja kui saab tunda seda õhulist ning kohevat tainas oma käte all, siis pole ju muud kui puhas rõõm. Vähe, väga vähe on õnneks vaja. Nähes oma leiba rätiku all kuhja kerkimas olin ma juba poolel teel laes.

Võttes uue aasta esimesel ööl ahjust õnnestunud esindusliku välimusega kaunikese, siis ma juba puudutasin lage ning süües hommikul ürdivõiga leivaviilu ei olnud mul enam kuhugi minna - ma nautisin. Täpselt nii palju kui teisedki.
























Pai! Nii mulle kui leivale.

Jätku leiba!