Ma olen piinelnud pikemat aega vaimuvaesuse käes ja praegune hetk pole teps mitte parem kui varasemad. Siiski, ühtteist mul ikkagi öelda oleks.
Näiteks, ma ei saa aru inimestest, kes peavad ennast maailmanabadeks. Kes arvavad, et kõik see, mis nad suust välja ajavad on õige ja sulatõsi. Kõik see, mida nad teevad on samuti õige ja kõigist kõige paremini õnnestunud. Neil endil ei ole ühtegi viga küljes. Võiks lausa öelda, et täiuslikkuse etalonid (nendi enda meelest). Nemad nimetavad seda uhkust tundes enesekindluseks. Mina mitte. Üks asi on enesekindlus ja teine asi ninakus!
Ilma igasuguse irooniata, puhtast südamest ja sooja hingega valmistasin ühel ilusal kevadhommikul selle koogi. Rabarberid saadi küla pealt kokku aetud. Ühed pikukesed varred oma peenralt ja teised naabritelt. Leidub veel häid inimesi - vastutulelikke ja lahkeid. Igatahes, kokku sai tagasihoidlik, kuid piisav kogus hapukaid magusa koogi sisse.
Minu inimestele!
Põhi
100 g kookosrasva
1 dl suhkrut
2,5 dl jahu
(soovi korral 1 tl vaniljesuhkrut)
1 tl küpsetuspulbrit
1 muna
Täidis
300 g rabarbereid
2 sl maisitärklist
2 dl kookospiima
1 muna
1 dl suhkrut
(soovi korral 2 tl vaniljesuhkrut)
Keera ahi sisse 200 kraadi peale. Põhja tegemiseks mõõda kaussi toasoe kookosrasv ja kuivained. Näpi purujaks massiks. Lisa muna ja sega ühtlaseks tainaks.
Kata koogivorm (24 cm) küpsetuspaberiga. Suru tainas jahuste sõrmede abil koogivormi põhja ja äärtele. Eelküpseta koogipõhja 5 minutit.
Tükelda rabarberid ja sega maisitärklisega. Vispelda kokku kookospiim, muna ja suhkur. Kata koogipõhi rabarberitega ja vala peale kookospiima-munasegu. Küpseta kooki umbes 30 minutit 200kraadises ahjus, kuni see on pealt kuldpruun.
No comments:
Post a Comment