Kas sa mäletad, kuidas vanaisa silmi pilgutamata küüslauku sõi? Alati hammustades proteesid naksusid ja küüslaugud olid nagu ta maiuspalad. Kas sa mäletad vanaema pannkooke, tema vaarikamoosi ja -põõsaid? Neid magusaid tikreid, mille kestad me tühjaks imesime ja pikad vaarikad, kuhu peitu pugesime. Või mäletad sa hoopiski vanaisa kommipaberist meisterdatud laevukesi? Nii lihtsad, kuid põnevad. Neid leidus iga riiuli peal, suuri ja väikeseid. Ja vanaema lilled? Mäletad? Imeline. Tema siiras rõõm igast võrsest, õiest ja muutusest. Kuidas ta meid lilledega kursis hoidis. Alati kui teda külastasime, seadsime vanaema sabas sammud lillede juurde ja saime teada, kes langetas õie, kes õitseb või hakkab õitsema ja palju muud. Armastus, kogemus ja vilumus igas ettevõtmises. Seda leidus ka tema saiades. Kas tunned veel vanaema kuldsete saiade maitset oma mälestustes? Oi, ma mäletan. Tumeda koore ja kuldkollase sisuga. Kunagi polnud see söögilaualt puudu ja alati serveeriti või ja vorstiga magusa tee kõrvale. Kuidas ta seda veel lõikas - süles.
Ja tead, mis veel - ma tunnen puudust ema tehtud saiadest. Traditsioonilistest saiapühapäevadest, mil me istusime teleka ees põrandal isa meisterdatud siniste taburettide taga ja sõime ahjusooje saiaviile võiga ning rüüpasime külma piima kõrvale. See maitse ja need lihtsad kooslused. Mäletad?
Millised on sinu magusaimad mälestused?
Juuretisega sai
(Allikas: Kokkama Ragnega)
Ma ei ole pädev õpetusi jagama (retsepti ja juhised leiab Ragne blogist), kuid oma hästi õnnestunud pätsikest sooviksin jagada küll.
Ärge saage valesti aru, see pole mu esimene. Hea saiani oli üsna pikk tee. Juuretistega saiade tegu alustasin leivajuuretisega, kuid nüüdseks on nii leival kui saial oma "pojuke" kõrvale pandud.
Infoks veel nii palju, et esimene sai oli nätske ja sitke, kuid ära söödi ikkagi. Järgmised läksid vahelduva eduga - õnnestusid üle ühe. Viimane on aga kaua tehtud kaunikene. Kui kõrvale jätta unisusest tingitud suhkru üleküllus tainas ( 3 sl asemel 3 dl ), siis võib öelda, et ideaalne sai.
Seega, katsetasin, kannatasin, ei loobu, vaid jätkan!
See sai toob isegi mulle mälestusi meelde, mäletusi maavanaema tehtud saiadest, mida me nii väga haruharva mekkida oleme saanud :) Aga sul on õigus, mälestus sellest on ikka imeline ja meeles.
ReplyDeleteKunagi kui külla tulete, siis napsan sinult äkki ühe su saia "poja" et siis ka päris oma saia teha proovida, kuigi eks selle kannatlikkusega läheb raskeks, mulle pole seda voorust antud! :D
:) Minu parimad saiamälestused on su ema küpsetatud saiast, mis oli nii pehme ja soe :) taluvõid peale ja oimaigaaad!
ReplyDeleteJaa, Kaddi, kui ma seda postitust kirjutasin, siis mul meenus, et sa olid mu ema saiadest vaimustuses :)) Tore, et sa neid maitsta said.
ReplyDeleteKetu, ma jagan hea meelega sulle pojukest ja küll ma siis manitsen sind kannatlikkusele ja annan lootust, et lõpuks saab sust üks saiameister ;)