Marja-kohupiima purukook

Ilmselt olete märganud, et mälestused on mu kuldseim vara. Neid on laekas mitmeid ja erisuguseid. Seekord pisut lilledest. Ma ei tea, millest see tingitud on, ehk vanusega kaasnev nähtus, aga üha enam suureneb huvi lillede, taimede ja aianduse vastu. Internetis konnates jäi mulle silma üks ilus pilt heledates toonides söögitoast, mille lauale olid asetatud valgetes pottides heleroosade õitega mu vanaema lemmiklilled. Silmapilk oli selge, et ma pean need endale saama. Ilmselt poleks need mind kõigutanud, kui poleks mälestust vanaemast. Kuna ma ei tea taimedest ja nende nimetustest suurt midagi, siis hakkasin igasuguste vihjealgetega internetist liigi nime otsima. Aega võttis, aga asja sai - pellargoon. Jah, just need samad roosade ja punaste õitega ehtisid mu vanaema lauda ja aknapealset. Mul on siiani nende mullane lõhn ninas. Alati, kui me külas käisime, olid lilled õites. Ja nüüd ma igatsen neid vanaemade tarkusi. Milles peitus nende võlu, et kõik nii hästi õnnestus? Meil oleks neilt palju õppida. Õnnelikud on need, kel on veel see võimalus ja kes pole seda avastanud või taibanud kasutada, siis oleks viimane aeg.

Aga täna, lillemõtete lummuses, meenus mulle ka mu isa, kes on nii imearmas. Isa ja piibelehed on igaljuhul kevade märksõna. Kord, kui olime teel vanemate kodust Saaremaale, tuli isa maanteel rattaga vastu lillekimp käes. Mu õel oli just sünnipäev ja isa käis salaja talle lilli korjamas. Õnn, et temaga tee peal kokku sattusime, sest muidu oleks see ilus hetk jäänud olemata. Tol korral polnud need küll piibelehed, aga viimaseid on ta alati korjanud, sest sel perioodil on meie suguvõsas palju sünnipäevi ning üks isa korjatud piibelehtede kimp on justkui must have. Mu isa ongi nagu vanaema suust kukkunud. Täpselt nii ingel nagu temagi.

Praegusel hetkel oleks äärmiselt tore saada vanaemalt õpetusi, kuidas oma toataimede eest hoolitseda, kuidas teha maailma parimaid pannkooke, mida serveerida superhea vaarikamoosiga, praktiseerida soome keelt sõnas ja kirjas, saada näpunäiteid käsitöös ja paljudes muudes olulistes asjades. Nemad teadsid, nad oskasid, võib-olla kaasneb see ajaga, võib-olla on see anne, aga hetkel ei oska ma öelda muud kui ...

Kuldsed käed ja kuldne süda!

 Marja-kohupiima purukook

(Allikas: Maku 1/2013)

Tainas

250 g võid

8 dl jahu

3 dl suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

2 tl vaniljesuhkrut

2 dl hapupiima (või keefiri)

2 muna

Täidis

500 g kohupiima

1,5 dl suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

2 muna

mustikaid, vaarikaid

Sulata või ja lase jahtuda. Sega kokku kuivained ja lisa juurde sulatatud või. Jaga mass kaheks. Sega ühele osale juurde hapupiim ja muna. Ära muretse tükkide pärast, need kaovad küpsedes. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile.
Täidise jaoks mikserda kokku kohupiim, suhkur, vaniljesuhkur ja munad. Vala segu koogipõhjale. Raputa peale marjad ja lõpuks ka puru. Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.