Martsipani palmik

Pea, täis küsimusi, oli jõudmas segaduseni. Vastajad vaikivad, kuid üksi ei leia vastuseid ja nii ongi tulemuseks korralagedus, mis pani mind endas, oma oskustes ja võimetes kahtlema. Tuli ennast taas leida ja võtta seda kõike kui  järjekordset õppetundi. Seega need lõputud mõtisklused ning küsimustele vastuste otsimised on ehk saanud nüüd punkti. Pean olema tänulik, et mu teele on sattunud nii mõnedki müstilised kahe näoga olendid - te olete õpetanud mind andestama. Ja andestamine, see on üks imeline omadus, mida nõrgad ei oska ega suuda.  Samuti olen ma tänulik lõpp-kokkuvõttes positiivselt negatiivsete kogemuste eest.  Võimaluse eest näha, tunda ja mõista, et mu ümber on inimesed, kes kuuluvadki siia. Need, kes on tulnud, olnud ja jäänud. Meil on olnud keerulisi aegu - oleme kaugenenud tundmatuseni ja jõudnud taas lähenemiseni. Oleme teinud haiget, raputanud haavadele soola ja kuigi neist haavadest on jäänud armid ei heida ma seda neile kunagi ette, ei keera selga ega süüdista, sest nad on Minu Lihtsad Inimesed igavesti! 

Martsipani palmik

(Allikas: Oma Maitse 11/2012)

Tainas:

2,5 dl piima

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

2 tl kardemoni

7 g kuivpärmi

7-10 dl nisujahu

60 g toasooja võid

Täidis:

120 g võid

1 dl suhkrut

150 g martsipani

1 munakollane

1 dl purustatud mandleid 

Kuumuta piim käesoojaks. Lisa piimale suhkur, sool ja kardemon. Sega omavahel kuivpärm ja jahu ning hakka sõtkudes osade kaupa lisama piimale. Tainas peab jääma pehme ja elastne (mitte kõva ja tihke). Viimasena lisa toasoe või ja vormi tainas palliks. Lase kausis rätiku all toasoojas kerkida kahekordseks. 

Täidise jaoks vahusta pehme või munakollase ja suhkruga. Lisa juurde martsipan ja mikserda ühtlaseks. Rulli kerkinud tainas jahusel laual ruudukujuliseks. Määri täidisega, raputa peale purustatud mandlid, jaga tainas kolmeks ning keera need rulli. Põimi kolmest rullist palmik nii, et liitekoht jääks ülespoole. Lase rätiku all 10 minutit kerkida. Seejärel määri kringel pealt munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. 

Peale tegin šokolaadidest glasuurid. Sulatasin nii valget kui ka tumedat šokolaadi kuumutatud vahukoores. Lisaks röstisin peale puistamiseks veidi mandlilaaste. 

Mustikakattega kohupiima-toorjuustukook

Kõik siinne on jäänud unustuste hõlma. Ei teagi miks. Ilmselt olen olnud suves. Ekslen siin, seal, igal pool. Täpselt ei teagi, kus. Kuigi aeg on juba nii kaugel, et tuleks oma koht leida.
Igatahes, kord varakevadel (või oli see hoopis kesktalvel?) sai külalist kostitatud ja seda retsepti on armsad sõbrad pidanud pikalt ootama. Vabandan viivituse pärast! Siin see nüüd on. Imelihtne ja väga maitsev.

Mõnusat katsetamist!

Mustikakattega kohupiima-toorjuustukook

(Allikas: Pirkka)

Põhi:

200 g digestive küpsiseid

75 g võid

Täidis:

500 g kohupiima

180 g toorjuustu

1 dl vahukoort

1½ dl suhkrut

3 muna

½ dl maisitärklist

2 tl vaniljesuhkrut

2 spl sidrunimahla

Kate:

1 dl mustikaid

3/4 spl suhkrut

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru küpsisepuru küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi (24cm) põhja ja äärtele.
Mikserda täidise ained kohevaks ja vala koogivormi küpsistest põhjale. Seejärel püreesta kausis suhkruga mustikad ja tõsta püree laikudena täidise pinnale. Lõpuks tõmba noaga läbi mustikalaikude koogi pinnale muster.
Küpseta 175-kraadises ahjus 50 minutit. Ahjust võttes lase koogil täielikult jahtuda. Nagu juustukookidega ikka - parim külmalt ja järgmisel päeval.

Täidetud bataadid

Need hetked, kui üks jutt haakub teisega ning liigub märkamatult teemast teemasse. Jutud, mille saatel vajub päev õhtusse ning öö hommikusse, aga ometigi oleks öelda veel nii mõndagi. Hetked, mil tahaks, et aeg peatuks, aga hoolimata tahtest lendab see kiiremini kui varem. Need imelised hetked oma kaugete lähedastega. 

Tänud Kaddile, kes pani mu päevad lendama! 

Täidetud bataadid

(Allikas: A couple cooks)

3 bataati

1 pakk (230 g) konserveeritud valgeid ube

 0,75 cup'i vett

1 cup juustu (kasutasime fetat)

0,5 tl meresoola

suur peotäis brokolit

4 küüslauguküünt

1 sl oliiviõli

pipart

Soojenda ahi 225 kraadini. Pese bataadid ja torka igaühele kahvliga augud sisse. Aseta maguskartulid ahju ja rösti neid umbes 45 - 50 minutit kuni on pehmed. 

Lõika pestud brokoli õisikuteks. Haki küüslauguküüned. Kuumuta keskmisel kuumusel pannil õli ja lisa sinna hakitud küüslauk (ära lase sel kõrbeda). Pisut hiljem lisa brokoli, pipar ja kuumuta umbes 5-7 minutit. Brokoli peaks jääma kergelt krõmps. 

Kurna ja loputa oad. Vala need köögikombaini, lisa vesi, juust ja meresool. Purusta kuni saad paksemat sorti kreemja kastme. Võid lisada veel vett, kui ei saavuta soovitud tulemust. 

Lõika röstitud bataatidest välja üks sektor ja eemalda pisut sisu. Lisa oakaste bataatide sisse, aseta peale brokoli ja pisut riivitud juustu. Tõsta maguskartulid tagasi ahju ja küpseta veel mõned minutid, kuni juust on sulanud.

Marja-kohupiima purukook

Ilmselt olete märganud, et mälestused on mu kuldseim vara. Neid on laekas mitmeid ja erisuguseid. Seekord pisut lilledest. Ma ei tea, millest see tingitud on, ehk vanusega kaasnev nähtus, aga üha enam suureneb huvi lillede, taimede ja aianduse vastu. Internetis konnates jäi mulle silma üks ilus pilt heledates toonides söögitoast, mille lauale olid asetatud valgetes pottides heleroosade õitega mu vanaema lemmiklilled. Silmapilk oli selge, et ma pean need endale saama. Ilmselt poleks need mind kõigutanud, kui poleks mälestust vanaemast. Kuna ma ei tea taimedest ja nende nimetustest suurt midagi, siis hakkasin igasuguste vihjealgetega internetist liigi nime otsima. Aega võttis, aga asja sai - pellargoon. Jah, just need samad roosade ja punaste õitega ehtisid mu vanaema lauda ja aknapealset. Mul on siiani nende mullane lõhn ninas. Alati, kui me külas käisime, olid lilled õites. Ja nüüd ma igatsen neid vanaemade tarkusi. Milles peitus nende võlu, et kõik nii hästi õnnestus? Meil oleks neilt palju õppida. Õnnelikud on need, kel on veel see võimalus ja kes pole seda avastanud või taibanud kasutada, siis oleks viimane aeg.

Aga täna, lillemõtete lummuses, meenus mulle ka mu isa, kes on nii imearmas. Isa ja piibelehed on igaljuhul kevade märksõna. Kord, kui olime teel vanemate kodust Saaremaale, tuli isa maanteel rattaga vastu lillekimp käes. Mu õel oli just sünnipäev ja isa käis salaja talle lilli korjamas. Õnn, et temaga tee peal kokku sattusime, sest muidu oleks see ilus hetk jäänud olemata. Tol korral polnud need küll piibelehed, aga viimaseid on ta alati korjanud, sest sel perioodil on meie suguvõsas palju sünnipäevi ning üks isa korjatud piibelehtede kimp on justkui must have. Mu isa ongi nagu vanaema suust kukkunud. Täpselt nii ingel nagu temagi.

Praegusel hetkel oleks äärmiselt tore saada vanaemalt õpetusi, kuidas oma toataimede eest hoolitseda, kuidas teha maailma parimaid pannkooke, mida serveerida superhea vaarikamoosiga, praktiseerida soome keelt sõnas ja kirjas, saada näpunäiteid käsitöös ja paljudes muudes olulistes asjades. Nemad teadsid, nad oskasid, võib-olla kaasneb see ajaga, võib-olla on see anne, aga hetkel ei oska ma öelda muud kui ...

Kuldsed käed ja kuldne süda!

 Marja-kohupiima purukook

(Allikas: Maku 1/2013)

Tainas

250 g võid

8 dl jahu

3 dl suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

2 tl vaniljesuhkrut

2 dl hapupiima (või keefiri)

2 muna

Täidis

500 g kohupiima

1,5 dl suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

2 muna

mustikaid, vaarikaid

Sulata või ja lase jahtuda. Sega kokku kuivained ja lisa juurde sulatatud või. Jaga mass kaheks. Sega ühele osale juurde hapupiim ja muna. Ära muretse tükkide pärast, need kaovad küpsedes. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile.
Täidise jaoks mikserda kokku kohupiim, suhkur, vaniljesuhkur ja munad. Vala segu koogipõhjale. Raputa peale marjad ja lõpuks ka puru. Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.